12.12.2011 14:53

Ibuprofeen sai 50-aastaseks

Piret Pappel
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
Käsimüügis olevaid valuvaigisteid ostetakse maailmas igal aastal peaaegu kolme miljardit dollari eest. Viiendik nendest ravimitest on ibuprofeen, mida toodavad paljud ravimifirmad.

Ka Eestis saab apteegis valida Burana, Ibumaxi, Ibumetini, Ibustari ja Nurofeni nime kandvate tablettide vahel.

Lisaks toodetakse ibuprofeeni  valuvaigistava geelina. Kaks aastat tagasi tuli USAs turule süstitav ibuprofeen.

Toimeaine on siiski üks ja sama, see sündis Inglismaal pool sajandit tagasi.

1950ndatel aastatel hakkas Nottinghamis asuv ravimifirma Boots otsima liigesepõletiku vastast ravimit, mis oleks ohutu ning mida patsient saaks tarvitada pikka aega.

Uuringuid juhtis farmakoloog Stewart Adams. Alguses tegeles ta steroidsete ainetega, kuid loobus nendest mitmete kõrvaltoimete pärast.

Seejärel hakkas Adamsile huvi pakkuma hoopis aspiriin, mille toime oli tollal keemikutele vähe tuntud. Mõned uurijad arvasid, et aspiriini valuvaigistav toime põhines ravimi võimel põletikku maha suruda.

See julgustas Adamsit otsima uut  ainet, mis vaigistaks põletikku ning seeläbi leevendaks valu. Ligi kuuesaja molekuli hulgas valis Adams lõpuks välja ained, millest tal koos oma kaastöölistega õnnestus sünteesida ibuprofeen.

1961. aastal võttis Boots sellele molekulile patendi. Uus ravim läbis kliinilised katsetused edukalt ning 1969. aastal tuli see Brufeni nime all Suurbritannias turule.

Varsti hakati seda müüma ka USAs. Esialgu oli tegemist retseptiravimiga, käsimüüki tuli ibuprofeen 1983. aastal Suurbritannias.

Kaks aastat hiljem aegus Bootsi patent ning ibuprofeeni hakati tootma ning müüma ülisuurtes kogustes. Ainuüksi Suurbritannias müüakse aastas üle kolme tuhande tonni ibuprofeenitablette.

Ibuprofeen vaigistab valu ning mõjub põletikuvastaselt, sest see surub kehas alla prostaglandiinide nimeliste ainete tootmist. Just prostaglandiinid reguleerivad veresoonte läbimõõtu ning vastutavad põletikureaktsiooni tekkimise eest.

Ibuprofeeni populaarsus põhineb sellel, et ravim on tõhus ning suhteliselt ohutu. Siiski võib see tekitada seedeelundite verejookse ning  halvendada vere hüübimist. 

 Ravim mõjub kehvasti viljakusele. Montreali ülikooli uurijad näitasid hiljuti, et ibuprofeen suurendab esimese 20 rasedusnädala jooksul selle katkemise tõenäosust peaaegu kolm korda.

Liigne ibuprofeenilembus tekitab probleeme südame ja veresoontega. Pikaajalised suured ibuprofeeniannused tõstavad insuldiriski kolmekordseks ning suurendavad infarkti esinemise sagedust.

 

 

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.