Jooksmine aeglustab vananemist

Regulaarne jooksmine aeglustab vananemise tundemärkide ilmnemist, kinnitavad Stanfordi ülikooli meditsiinikooli teadlased, kes jälgisid rohkem kui 20 aasta jooksul 500 eakat jooksjat.

Eakatel jooksjatel on vähem puudeid, nad elavad kauem aktiivselt ning surevad poole väiksema tõenäosusega varakult.

Kui meditsiiniprofessor James Fries 1984. aastal oma töörühmaga uurimust alustas, arvati, et trenn teeb eakatele rohkem kahju kui kasu. Kardeti vigastusi ja liigestehaiguste teket. Fries aga uskus, et regulaarne treenimine pikendab täisväärtuslikku elu. Ta arvas, et liigutamine ei pruugi küll eluiga pikendada, kuid lükkab edasi aega, mil inimene endaga ise hakkama ei saa, kirjutas Physorg.

Friesi uurimisrühm alustas 538 üle 50-aastase jooksja jälgimist, võrreldes neid sama arvu inimestega, kes trenni ei teinud. Nüüdseks 70–80-aastased katsealused vastasid iga aasta küsimustikele, milles uuriti nende võimeid, näiteks jõudu jalutada, riietuda ja enda eest hoolitseda, toolilt püsti saada ning esemeid haarata. Uuriti ka katsealuste surma aega ja surmapõhjuseid. 19 aastat peale uurimuse algust oli mittejooksjatest surnud 34 protsenti, jooksjatest aga vaid 15 protsenti.

Jooksjad püsisid kauem tervena

Uurimuse alguses jooksid katsealused keskmiselt umbes neli tundi nädalas. 21 aasta järel oli jooksmisele kulutatav aeg vähenenud 76 minutini nädalas, kuid kasu treenimisest oli ikka veel ilmne.

21 aastat peale uurimuse algust oli mõlema rühma tervis halvenenud, kuid jooksjate terviseprobleemid ilmnesid hiljem kui mittejooksjatel. "Jooksjate puuded tekkisid 16 aastat hiljem kui mittejooksjatel,” ütles Fries. „Jooksjad on praeguseni siiski enam-vähem terved. Seda ei osanud me oodatagi. Kasu tervisele on suurem, kui me arvasime.”

Friesi üllatuseks suureneb lõhe treeninute ja mittetreeninute vahel isegi pärast üheksakümnenda eluaasta algust. Ilmselt seisneb põhjus jooksjate väiksemas kehakaalus ja üleüldiselt tervislikumates eluviisides. „Selline asi ei saa siiski igavesti kesta. Lõpuks on suremus mõlemas rühmas ikkagi sada protsenti,” ütles Fries.

Jooksmine vähendas südame ja vereringega seotud surmade arvu, mis pole kuigi üllatav. Lisaks aga täheldati, et jooksjate hulgas oli vähem varajasi vähisurmasid, neuroloogilisi haigusi, nakkusi ja teisi surmapõhjuseid. Skeptikute ennustatud jooksmisest tulenevaid vigastusi ja liigestehaigusi jooksjatel keskmisest rohkem ei täheldatud.