06.08.2009 18:32
Ka malaaria on kingitus šimpansidelt
Sarnaselt aidsile oli ka malaaria algselt haigus, mis vaevas inimese kõige
lähemaid elusolevaid sugulasi šimpanse.
Ameerika teadlased leidsid, et inimestel malaariat tekitav parasiit on
šimpanside malaariat tekitava parasiidi lähisugulane. Geneetilised analüüsid
näitasid, et esimene on viimasest arenenud, mistõttu võibki öelda, et malaaria
on šimpanse vaevanud kauem kui inimesi ning inimesed on selle haiguse just
šimpansidelt saanud, kirjutas Reuters.
Erinevalt aidsist ei tekita malaariat viirus, vaid protist nimegaPlasmodium falciparum. Inimesed hakkasid malaariasse haigestuma umbes 10 000
aasta eest, kirjutasid California ülikooli teadlased eesotsas Francisco Ayalaga
ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.
Kui inimesed malaariasse haigestuma hakkasid, muutus see tõbi kiiresti väga
ohtlikuks. Ka tänapäeval sureb malaariasse umbes miljon inimest aastas, neist
enamik lapsed. Haigestunuid kokku on aastas umbes 300 miljonit. Haigustekitaja
ise on muutunud paljude ravimite suhtes resistentseks.
Teadlased uurisid 94 Kamerunist ja Côte d'Ivoire’st pärit šimpansi, et
uurida, milline haigustekitaja neil inimahvidel malaariat tekitab. Plasmodium
falciparumi kõige lähem sugulane on Plasmodium reichenowi, kes leitigi uuritud
šimpansidest tervelt kaheksal isendil.
Teadlased on üritanud luua malaaria levikut takistavat vaktsiini, kuid
siiani pole nende pingutused vilja kandnud. Ayala sõnul võib nende uurimusest
selle alases teadustöös palju abi olla.
Nüüdseks on selgunud, et kõige rängemad inimkonda vaevanud nakkushaigused
on enamasti pärit teistelt loomadelt. Siia ritta kuuluvad peale aidsi ja
malaaria ka seagripp ja ka kõik teised varem tuntud gripivormid. Lisaks on
loomadelt pärit SARS, ebola, Marburgi viirus ja katk.