28.07.2011 15:04
Kas kasvaja on uus eluvorm?
Vähirakud võivad olla iseseisev eluvorm.
Vähirakkudel on parasiidi kombed: nad vajavad ellujäämiseks peremehe keha, kuid tegutsevad siiski täiesti iseseisvalt.
Peremees pakub neile elukeskkonda, kuid kui vähkkasvaja on kogukamaks muutunud, hakkab ta peremeest kahjustama.
California Berkeley ülikooli molekulaarbioloogia professor Peter Duesberg võrdles ajakirjas Cell Cycle ilmunud uurimuses vähi arengut liikide tekkimisega.
Ta leidis, et kahel protsessil on palju sarnasusi.
“Vähkkasvaja on ehituselt sama keeruline kui bakterid. Kasvajad on üsna iseseisvad, nad ei sõltu eriti ümbritsevatest keharakkudest. Vähk kasvab nii kiiresti,kui ise tahab ja selles suunas, kuhu soovib. Vähirakud ei kuula keha poolt antavaid käsklusi,”tõi Duesberg näite.
Tema arvates võiks kõiki selliseid iseseisvuse saavutanud rakkusid pidada omaette eluvormiks.
Laialt tunnustatud teooria kohaselt tekib vähirakk siis, kui mingi mutatsioon geenides paneb tavalise raku kontrollimatult kasvama.
Duesbergi arvates tekitavad kasvajaid eelkõige kromosoomidega seotud muutused, mis hõlmavad sadu ja tuhandeid geene.
Tekkivad kasvajarakud on täiesti uue genotüübiga ning erinevad ka välimuselt teistest rakkudest.
Mitmed vähiuurijad on Duesbergi teooriaga nõustunud.
Nad kritiseerisid ravimitööstuse poolt rahastatavaid uuringuid, mis otsivad võimalusi mutatsioonide blokeerimiseks.
Uuringuteks kulutatakse ülisuuri summasid, kui seni on sarnaste vähiravimite alal väga vähe edu saavutatud.