Kehv joogivesi rüüstab hambad

Eestis on terve rida piirkondi, kus kasvavad lapsed saavad joogivee kõrge fluoriidisisalduse tõttu ellu kaasa kahjustatud hambad.

Kivimitest põhjavette lahustuvad fluoriidid kaitsevad hambaid kaariese eest, kuid liigsed fluoriidikogused ladestuvad hammastesse, tuues kaasa hambafluoroosi. Veelgi suuremate koguste korral ka luustikukahjustuse, samuti mõjutavad liigsed fluoriidid närvisüsteemi ning neil võib olla vähki põhjustav toime. Eestis tohib joogivees fluoriide olla kuni 1,5 milligrammi liitri kohta.

Põhiosa vajaminevast fluoriidist saab inimene joogiveest. Lisaks sisaldavad fluoriide peaaegu kõik hambapastad, samuti võib poest leida fluoriidilisandiga söögisoola.

Tartu Ülikooli geograafiaosakonnas kaitstud doktoritöös uuris Ene Indermitte fluoriidide koguseid Eesti asulates, kus on ühisveevärk, mille vett tarbib vähemalt sada inimest. Kokku võeti 471 asulas ja 47 linnas 735 veeproovi. Uuring kattis 78 protsenti Eesti rahvastikust.

Kõigest 38 protsenti Eesti rahvastikust tarbib joogivett, milles fluoriide on parasjagu.  Fluoriidivaese joogiveega piirkondades elab ligi 58 protsenti rahvastikust. Fuoriidivaene on vesi Tallinnas, Virumaal ja Lõuna-Eestis.

Üle piirnormi saab joogiveest fluoriide 4 protsenti rahvastikust, kes elab peamiselt Pärnu, Lääne-, Rapla-, Järva- ja Tartumaal.

Kõrgeimad fluoriidisisaldused mõõdeti Pärnumaal Põldeotsal, Läänemaal Virtsus ja Muhu saarel Piiri külas.

Mida teeb liigne fluoriid?

Hammastele on ohtlik nii fluoriididevaegus kui –küllus. Esimesel juhul on hambad rohkem ohustatud kaariesest.

Kõrged fluoriidikogused põhjustavad hambafluoroosi, mille käigus saab kahjustatud hambaemail, esmaseks märgiks on valged laigud, siis tekivad tumedamad triibud. Hambad muutuvad hapraks ning mikropragude kaudu pääsevad kaariest tekitavad bakterid hambaid lõhkuma. Eriti raske fluoriidikahjustuse korral võivad hambad suust välja langeda.

Veel paar kümnendit tagasi varieerus Tartu linna eri piirkondades tarbitava joogivee fluoriidisisaldus olulisel määral. Tartu 12-aastaseid kooliõpilasi uurides ilmnes, et fluoriidirikka veega linnajagudes elavate lastest rohkem kui poolte hammastel oli hambafluoroos. Fluoriidivaeses piirkonnas elavatel lastel oli selliseid kahjustusi vaid 9 protsendil.

“Kõige kriitilisemad on esimesed 24 elukuud, siis saadud kahjustused on jäävad ja neid pole ka võimalik ravida. Hambad näevad koledad välja ja raskematel juhtudel lagunevad kergesti,” ütles Indermitte.

Esimese üle-Eestilise joogiveeuuringu tegi ta 2004. aastal. Neli aastat hiljem oli olukord tublisti muutunud, paljudes asulates oli veevärke uuendatud või asutud vett fluoriididest puhastama. Siiski oli endiselt Eestis 66 ühisveevärki, kus fluoriidikogused ületavad lubatud normi, fluoriididerohke joogiveega piirkondades elab ligi 23 000 inimest.

• Tweet