2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kui vana on sinu keha?
03.12.2013 12:43

Kui vana on sinu keha?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (2)

Kõhukas kolmekümneaastane võib füüsilise vormi poolest kuuluda pigem pensionieelikute sekka. Heas vormis 70-aastane harrastussportlane aga olla võrdne 25-aastastega.

Norra Trondheimi teadus- ja tehnoloogiaülikooli teadlased on professor Ulrik Wisløffi juhtimisel mitu aastat püüdnud leida lahendust, kuidas kalleid spordimeditsiinilaboreid kasutamata mõõta seda, kui heas füüsilises vormis inimene on.

Koormusteste tehakse spordimeditsiinikeskustes. See omakorda tähendab, et igaüks sinna löögile ei pääse, vähemalt ilma järjekorrata mitte, oma aega tuleb tihti oodata kuid. Lisaks tuleb uuringute eest välja käia rahasumma, mille eest võib endale lubada paari korralikke jooksutosse või käia mitu kuud spordiklubis.

Ka norralaste uuringu algtõuge tuli sellest, et spordimeditsiiniuuringud pole kaugeltki kõigile kättesaadavad, samas on südame ja veresoonkonna tervise hindamiseks füüsiline vorm üks selgemaid indikaatoreid.

Norralased kasutasid koormustesti seadmetega varustatud liikuvaid laboreid ning uurisid ligi viit tuhandet inimest, kelle eluaastad jäid 20 ja 90 vahele.

Inimeste kohta koguti erinevaid andmeid, alates pikkusest, kehakaaluindeksist, puhkeaja südamelöögi sagedusest kuni kolesteroolinäitajateni. Samuti täitsid kõik uuringus osalejad põhjaliku küsimustiku oma elustiili kohta.

Järgnes koormustest, kus lindil jooksjal mõõdeti maksimaalset hapnikutarbimise võimet (VO2 max). See näitab, kui edukalt suudab keha hapnikku rakkudeni toimetada.

Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõu Agnes Mägi uurib sportlaste kehalist võimekust mõjutavaid pärilikke tegureid. Tema kabinetis käivad põhjalikel spordiuuringutel nii Eesti tipud, lootustandvad noorsportlased kui ka harrastajad.

Mägi sõnul annab maksimaalne hapnikutarbimisvõime infot selle kohta, kui suur on südame ja veresoonkonna pingutusvaru füüsilise koormuse puhul.

“Seegi võime on küllaltki suures osas pärilik, kuni 50 protsenti pannakse sellest geenide arvele,” ütles ta. Samas on targasti treenides võimalik hapnikutarbimise võimet tõsta.

Mitmed varasemad uuringud on näidanud, et parema hapnikutarbimisvõimega inimesed elavad kauem, see peab paika isegi eakate ja ülekaaluliste puhul. Sisuliselt võib selle näitaja põhjal öelda, kui vana on inimene, võttes hindamiskriteeriumiks südame ja veresoonkonna tervise.

Selgub, et passis kirjas olev vanus ja füüsise vanus võivad vägagi olulisel määral lahkneda. Kui ainult hapnikutarbimise võimest lähtuda, siis heas füüsilises vormis 70-aastane, kelle hapnikutarbimisvõime on tegelikult võrdne endast pool sajandit noorematega, on keha poolest 20-aastane. 30-aastane tugevalt ülekaaluline mees, kes ei vaevu end üldse liigutama, võib hapnikutarbimise võime poolest kuuluda pigem eakate sekka.

Norralased pakuvad lahenduse, kuidas hinnata maksimaalset hapnikutarbimise võimet  jooksulindi ja kalli laboriaparatuuri abita. Viie tuhande inimese laborimõõtmistel saadud tulemusi analüüsides leidsid nad valemi, milles on kuus muutujat: vöö ümbermõõt, rahuloleku pulsisagedus, treeningute sagedus ja intensiivsus, vanus ning sugu.

Nende näitajate põhjal on võimalik inimese maksimaalset hapnikutarbimise võimet välja arvutada üsna täpselt, väidavad teadlased hiljuti ajakirjas Medicine & Science in Sports & Exercise ilmunud artiklis.

Uuringu tulemuste põhjal on valminud ka veebikalkulaator, mille abil on inimesel võimalik aimu saada enda maksimaalsest hapnikutarbimise võimest ilma spordimeditsiinikeskust külastamata.

Rahuloleku pulsi mõõtmiseks tuleb kümme minutit rahulikult istuda ning fikseerida siis kas pulsikella abil või randmelt mõõtes südamelöögisagedus. Vööümbermõõt tuleks mõõta naba kohalt.

Agnes Mägi rõhutab, et norralaste valem peaks hästi sobima mõned korrad nädalas harjutavatele tervisesportlastele. “Tippsportlaste kohta, kelle seisundit igal aastal koormustestiga hinnatakse, ei ütle see veebikalkulaator midagi,” ütles ta. Samamoodi ei ole tema sõnul sellest kasu ka neil südame- ja veresoonkonnahaigustega kimpus olijatel, kelle tervisliku seisundi ja ravi tulemuslikkuse hindamiseks koormustesti samuti kasutatakse.

“Rõhutaksin, see peab paika tervete harrastussportlaste puhul,” ütles ta.

Samas ei ole võimalik sellise veebikalkulaatori abil teada saada aeroobset ja anaeroobset pulsiläve, neid jälgides on võimalik oma treeninguid seada nii, et saavutada soovitud efekt organismi üle kurnamata.

Wisløff ütleb, et enda keha noorendamiseks on igaühel võimalik siiski midagi teha – tuleb rohkem liikuda. Passis muidugi midagi ei muutu, kuid parem füüsiline vorm annab üsna usaldusväärset teavet praeguse terviseseisundi kohta ning võimaldab ka teha ennustusi tulevikku.

Arvuta välja enda maksimaalne hapnikutarbimisvõime norralaste loodud veebikalkulaatoril.


.

04.12.2013 14:02
Täna

See kalkulaator täna igatahes ei tööta. esimesest sammust edasi ei saa- palun vihjet, miks (sisestatud riik ja linn, rass ja haridus, riik jääb punaseks?)!!

Lisa kommentaar
04.12.2013 15:42
Villu Päärt

Praegu on seal üleval pisut põhjalikum küsitlus, mis siiski annab sama vastuse.

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus