02.03.2012 13:00
Kuidas bakterid suhtlevad?
Mõned soolekepikeste tüved suudavad teiste mikroobitüvede kasvu pidurdada. Mehhanism hakkab tööle siis, kui rakud omavahel kokku puutuvad. Kuid sellised kontaktid võivad soodustada ka rakkude koostööd, näitas ajakirjas Genes & Development ilmunud uurimus.
Santa Barbaras asuva California ülikooli teadlane Christopher Hayes uuris kuseteede põletikke tekitavat kolibakterit ning avastas, et rakud, mida seni on peetud konkurentideks pigem aitavad üksteist.
Kolibakteritel on olemas eriline kasvupidur, mis hakkab tööle siis, kui rakud kokku puutuvad. Hayesi katsed näitasid, et see paneb kasvu kinni vaid sellistel mikroobirakkudel, kel on olemas aminohape tsüsteiini tootmiseks vajalik ensüüm - soolekepike peab saama oma sihtmärgilt kinnituse, et too laseb end hävitada.
See ajas Hayesi segadusse. Miks ajada masinavärk keerukamaks ning lisada veel üks signaal?
Uurija teoretiseeris, et rakkudevahelisel kontaktil põhinev kasvu peatamise süsteem võib olla mõeldud ka selleks, et rakud saaksid omavahel suhelda. Mõnikord on meeskonnatööst kasu, näiteks biokiles elutsedes saavad bakterid koos kasvades paremini hakkama. Biokilet tekitab põie limaskesta ka kuseteid nakatav soolekepike.
Suure tõenäosusega on just tsüsteiini tootmise ensüümi puhul tegemist bakterite omavahelise parooliga, mis näitab kontaktis olevatele rakkudele, kellega on tegu.
Kuigi Hayes uuris vaid kuseteedes elutsevat kolibakterit, siis ei välista ta, et samal viisil võivad suhelda paljud teised haigustekitajad. Kui biokeemikud leiavad üles molekulid, mis suudavad bakterite kompekeelt häirida, saab luua uusi tõhusaid ravimeid.