08.02.2012 14:31
Kuidas katsetada elu pikendavaid ravimeid?
Kui praegu otsitakse vabatahtlikke inimesi osalema antidepressantide ning vererõhuravimite kliinilistele katsetustele, siis tulevikus on ilmselt võimalik näha teateid, mis kuulutavad:
terveid vabatahtlikke oodatakse testima ravimeid, mis pikendavad oluliselt inimese eluiga. Osalejad peavad arvestama, et katsetused võivad muuta nende keha rakkude koostist ja ehitust.
Elupea pikendamine ning vananemise edasilükkamine võib võimalikuks osutuda juba lähitulevikus. Kuidas peaks korraldama selliste ravimite kliinilisi katsetusi?
Vananemisega seotud muresid üritatakse lahendada kahel moel. Suur osa uurijatest keskendub vananemisel ilmnevatele haigustele, olgu selleks veresoonte lupjumine, Alzheimeri tõbi või erinevad vähivormid. Kui arstid õpivad neid haigusi ravima, on vanade inimeste tervis parem ning lõppkokkuvõttes võib tõusta ka inimeste keskmine eluiga.
Hoopis auahnemad plaanid on neil, kes käsitlevad vananemist haigusena. Selle suuna eestvõitleja on inglane Aubrey de Grey, kes ärgitab teadlasi otsima erinevaid viise, kuidas vananemist kudede ja rakkude tasandil ära hoida.
Kuigi paljud bioloogid ning arstid ei pea teda tõsiseltvõetavaks, on de Grey kindel, et inimese eluiga saab oluliselt pikendada ning mida tõsisemalt teadlased selle kallal töötavad, seda kiiremini eesmärk saavutatakse.
De Grey asutatud Metuusala fond annab rahalisi auhindu laborihiirtega töötavatel uurijatele, kes on suutnud panna närilisi kauem elama. Praegune hiire eluearekord on 1819 päeva. See teeb ligi viis aastat ehk viis korda rohkem, kui hiired elavad vabas looduses.
Tavatult pikaealised hiired tekitavad inimestes huvi vananemisega seotud teemade vastu samal moel, kui kuulus lambatall Dolly ärgitas vaidlema kloonimistehnikate üle.
Kuid mingil hetkel osutub vajalikuks, et hiirte eluiga pikendavaid meetodeid hakatakse ka inimestel katsetama. Eakad hiired tõestavad vaid seda, et imetajate eluiga saab pikendada. Hiire ning inimese füsioloogia on erinev ja sarnaste meetodite ohutus jääb küsitavaks.
Praegusi vananemisega seotud haiguste all kannatajatega tehtud katsetusi ei saa eeskujuks võtta. Näiteks Alzheimeri tõve algstaadiumis olevad inimesed saavad aru, et neid ootab raske tulevik süveneva ravimatu haigusega. Kui nad osalevad alles loodava ravimi testimisel, mõistavad nad ka seda, et katsetatavatel ravimil võib esineda kõrvaltoimeid.
Vananemisvastaste teraapiatega on lugu teine. Võimalik kasu on küll suur, kuid ka kõrvalmõjud võivad olla tõsised. Lisaks on ravimite mõju tõestamiseks vaja uurida ka tavapärases tempos vananevaid inimesi. Kuidas veenda neid kliinilistes katsetustes osalema?
Seni välja pakutud vananemisvastastest teraapiatest on üks äärmuslikumaid de Grey välja pakutud viis - telomeraasigeeni eemaldamine kõikidest keharakkudest.
Paljud kasvajarakud mõjutavad seda geeni ning tagavad endale nii piiramatu kasvu.
Kuid ilma kromosoomide otsi parandava ensüümita jääks keha varsti ilma kiiresti uuenevatest rakutüüpidest – puudus tekib näiteks punastest verelibledest ning vereliistakutest. De Grey soovitas need asendada tüvirakuteraapia abil. Kuid kes sooviks olla esimene inimesest katsejänes, kes laseb kõiki oma keharakke sel kombel muuta?
Sedalaadi meetodeid pakutakse välja üha rohkem ning neid kõiki on vaja inimestel uurida. Suure tõenäosusega muutuvad surematuse saavutamise katsepolügoonideks vaesed riigid.
Guatemala süüfilisekatsete valguses, on see enam kui tõenäoline. Seda enam, et kaalul on tunduvalt rohkem, kui suguhaiguse ravi paremaks muutmine.