21.06.2010 14:50
Leiti autoimmuunhaigustega seotud geen
Harvaesinevad
erinevused üheainsa geeni järjestuses võivad olla umbes kahel protsendil
juhtudest levinud autoimmuunhaiguste nagu diabeet või artriit põhjuseks.
Uuritud
geen kodeerib ensüümi nimega siaalhappe atsetüülesteraas (SIAE), mis reguleerib
immuunsüsteemi B-rakkude tööd. B-rakud vastutavad antikehade tootmise eest sissetungijate
vastu. 923 uuringus osalenud erinevaid autoimmuunhaigusi põdevast inimesest 24
esines see geen vigase variandina, kirjutas Nature.
Viimase
viie aasta jooksul on laiamahulistes uuringutes püütud leida levinud
geenivariante, mis seostuksid erinevate haigustega. Kuigi on leitud mitmeid
selliseid variante, ei seleta need siiski kuigi hästi haigestumise tõenäosust.
Viimasel ajal on teadlased hakanud arvama, et keerukamate haiguste taga võivad
olla hoopis erinevad harvaesinevad geenivariandid.
"Siiani
on tegemist siiski vaid hüpoteesiga,“ ütles uurimuses mitte osalenud
Washingtoni ülikooli teadlane Jay Shendure, kommenteerides teooriat harvade
geenivariantide seosest keerukate ja küllalt levinud haigustega. „Kuid
käesoleva uurimuse sarnased tööd näitavad, et seda asja tasub lähemalt uurida.“
Harvardi
meditsiinikooli teadlane Shiv Pillai ja tema kolleegid leidsid varasemas
uurimuses, et SIAE-geeni väljalülitamine hiirtes viis autoimmuunhaigustele
sarnaste seisundite väljakujunemiseni. Seejärel määrati kindlaks geeni
erinevaid inimestel esinevaid variante. Ka tervetel inimestel esines selles
geenis erinevusi, kuid kui teadlased testisid erinevaid leitud variante,
avastati, et vaid haigetel inimestel esinevad geenivariandid häirisid selle
geeni pealt toodetava ensüümi tööd. Tervetel inimestel esinevad variandid
ensüümi tööd ei häirinud.
"Kui
jagada inimesed selle järgi, kas geenivariant on vigane või mitte, on seos
haigustega väga tugev,“ ütles Shendure. Teadlased leidsid, et autoimmuunhaigusi
põdevatel inimestel esines tervetest inimestest üheksa korda sagedamini
vigaseid geenivariante.
Shendure’i
sõnul on geenivariantide töökorras olemise uurimine erinevate variantide
kindlaksmääramise järel hädavajalik, kuid keeruline. Uuritud geeni pealt
toodetava ensüümi SIAE jaoks on olemas korralikud funktsionaalsuse testimise
analüüsid, kuid paljude ka väga hästi uuritud geenide jaoks sellised analüüsid
puuduvad.
Pillai ja
tema töörühm arvab, et SIAE takistab koos teiste geenidega
B-rakkudel tootmast antikehasid keha enda kudede vastu. Tavaliselt hävitatakse
keha enda kudede vastu tugevalt reageerivad B-rakud juba luuüdis, kuid sellest
kontrollist läbi pääsenud nõrgalt enda kudede vastu reageerivad B-rakud võivad
muutuda tugevalt reageerivateks rakkudeks, käivitades autoimmuunreaktsiooni.
Hiirte peal tehtud katsetes leidsid teadlased, et SIAE hoiab seda protsessi
kontrolli all.
"Minu
arvates on tegemist silmapaistva uurimusega,“ ütles Yale’i ülikooli
immuunogeneetik Judy Cho. Uurimuse tugevuseks peab ta spetsiifilise hüpoteesi –
siaalhappe roll autoimmuunhaigustes – väljapakkumist, mida nüüd edasi saab
testida.
Pillai töörühm on siiani keskendunud vaid ühele
geenile, kuid kui sekveneerimine muutub odavamaks, saavad teadlased leida haruldasi
geenivariante üle kogu genoomi kodeeriva osa ning võrrelda variantide esinemise
tõenäosust haigete ja tervete inimeste vahel. „Meie uurisime ühte geeni, kuid
geene on 20 000,“ ütles Pillai. „Genoomi kodeeriva osa sekveneerimine
võimaldab kõiki neid uurida.“