13.04.2012 15:44
Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust
Narkootikumidest loobumine on raske nii kehale kui vaimule. Võõrutuskuur on edukam, kui mälust kustutada seos mõnuaine ja pilvesoleku vahel, näitas ajakirjas Science ilmunud uurimus.
Sõltlased kipuvad narkootikumide mõju seostama kindla keskkonna ning tuttavate esemetega. Nii võib ainuüksi süstla nägemine tekitada vastupandamatu himu uue annuse järele.
Pekingi ülikooli narkosõltuvuse instituudi teadlane Lin Lu katsetas, kuidas mõjub võõrutusravil olijatele mäluga manipuleerimine.
Tavapäraselt kasutatakse mõnuainetest loobujate teraapiarühmades videoid, milles näidatakse süstivaid inimesi. Haiglatingimustes võib selline šokiteraapia olla mõjus, kuid kodusesse keskkonda sattudes võtavad deemonid taas võimust ning tekib himu uuesti mõnuaineid proovida.
Narkomaanidest rottidel on neuroteadlased suutnud erilise ravimite kombinatsiooni abil mälestused mõnuainetest täiesti mälust kustutada. Inimeste puhul ei saa neid kemikaale paraku kasutada.
Lu ja tema kaastöölised lähtusid mälu omadusest, et millegi meenutamisele järgneb lühike periood, kus seda infot on kerge muuta või kustutada.
Kõigepealt õpetasid uurijad rotte endale puuris kokaiini ja heroiini manustama. Loomad hakkasid kindlat keskkonda seostama narkootikumiga. Seejärel panid teadlased rotid samasse puuri, kust narkootikumid olid kõrvaldatud ja jälgisid näriliste käitumist.
Kõige leplikumalt suhtusid narkootikumide puudumisse need rotid, kes olid eelnevalt pandud oma tavalisse puuri 15 minutiks, siis võetud sealt 10 minutiks välja ning seejärel uuesti kolmeks tunniks oma puuri pandud.
Järgmiseks katsetas Lu sama inimestega. Ta näitasid haiglas olevatele heroiinisõltlastele viie minuti pikkust pildirida heroiini tarvitamisest. Seda näidati kas 10 minutit või kuus tundi enne niinimetatud kustutusseanssi, kus narkomaanid nägid samu pilte tunni aja jooksul.
Sõltlased, kes nägid videot kümme minutit enne kustutust, kannatasid vähem võõrutusnähtude all. Sarnane mõju kestis kuni kuus kuud. Kuus tundi enne kustutusseanssi videot näinud narkomaanide vaevused ei leevenenud.
Neuroteadlased oletavad, et lühiajaline eelnev video näitamine muutis aktiivseks mälestuse narkootikumi võtmisest. Nii oli kergem kustutada seos mõnuaine tarvitamise ja narkojoobe tekkimise vahel ning asendada see mälestusega, kus sellist seost polnud tekkinud.
Kas selline manipuleerimine suudab tagasilööke ära hoida lisaks haiglale ka sõltlaste tavapärases elukeskkonnas, vajab veel uurimist.
Võimalust kustutada mälust ebameeldivaid mälestusi näitas juba 2009. aastal New Yorgi ülikooli teadlane Elizabeth Phelps.
Phelpsile pakkusid Pekingi uurijate tulemused meeldiva üllatuse, kuna ta ei uskunud, et sarnast tehnikat saaks kasutada igapäevaelus esinevate probleemide lahendamiseks.
Phelpsi sõnul on ilmselt üsna lihtne hakata kasutama sarnaseid võtteid juba olemasolevates teraapiarühmades.
Pekingi uurijad soovivad nüüd täpsustada, millised närvimehhanismid nähtuse taga seisavad. Samuti huvitab neid see, kas mäluteraapia abil saab kergendada suitsetamisest ja alkoholist loobujate võõrutusnähtusid.