19.03.2010 10:31

Meditsiini areng toob küsimuse eutanaasia lubatavusest

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (1)

Küsimus, kas halastussurma lubada tuleb Eestis varem või hiljem, ütleb Tartu ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak.

„Meditsiin areneb pidevalt ja aina rohkem on võimalusi paranemislootuseta raskeid haigeid masinate abil elus hoida. Kasvõi aastaid,“ ütles ta.

Tema sõnul kerkib siin üles küsimus: kuhu tõmmata piir ja kas tehnika dikteerib lahendusi.

„Me ei saa inimest enam kunstlikult elama panna, me võime teda hoida sellises poolsurnud olekus. Ka seetõttu need probleemid mitte ei lahene, vaid ootavad kriteeriume, mille järgi otsustada,“ ütles Sootak.

„Kuid see on väga raske otsus. Igal pool maailmas püüavad seadusandjad end sellest otsusest distantseerida. Kunagi jõuame nii kaugele, et see küsimus seisab ees ja midagi tuleb teha.“

Aktiivse eutanaasia puhul oleks tema sõnul vaja seadusesätet, mis sisuliselt lubaks arstil teatud tingimustel patsient tappa.

Eestis mõrv, Hollandis lubatud

Kui Eesti arst lootusetult haigel viimase palvel elust lahkuda aitab, siis Eesti karistusseadustiku järgi on see käsitletav tapmisena.

Hollandis on eutanaasia legaalne juba 1970ndatest aastatest, 2002. aastast on olemas kindlad reeglid, mille puhul eutanaasiat teinud arsti ei saa kriminaalkorras karistada. Esiteks nõuab eutanaasiat lubav akt, et haige kannatused peavad olema talumatud ning pole paranemislootust.

Patsient peab eutanaasiat soovima vabatahtlikult ning seda soovi peab ta väljendama mitu korda.

Kui eutanaasiasoovi väljendamise ajal on patsienti mõjutanud teised isikud, tal on probleeme vaimse tervisega või ta oli ravimite mõju all, siis ei saa seda soovi arvestada.

Patsient peab olema täiesti teadlik enda seisukorrast ning haiguse edasisest prognoosist.

Haige peab üle vaatama vähemalt üks sõltumatu arst, kes kinnitab, et haige seisund on talumatu ning paranemislootust pole.

Haige peab olema vähemalt 12 aastat vana. 12-16-aastaste haigete puhul on eutanaasiaks vajalik vanemate nõusolek.

Kui patsient on koomas, aga ta on varem väljendanud testamendis soovi, et lootusetus seisukorras rakendatakse tema suhtes eutanaasiat, siis arvestatakse testamenti.

2003. aastal registreeriti Hollandis 1626 eutanaasiajuhtu, see on 1,2 protsenti kõigist surmadest.

Eutanaasia puhul tilgutatakse esmalt patsiendi verre ainet, mis kutsub esile kooma, kui sügav kooma on saabunud, siis süstitakse ravimit, mis peatab hingamise, seejärel saabub surm.

Passiivne eutanaasia

Sootaki sõnul tuleb teha vahet aktiivsel eutanaasial, mis on lubatud Hollandis ja passiivsel eutanaasial.

„Passiivse eutanaasia puhul ei pea arst haige agooniat pikendama. Arst peab võtma haigel valud maha ning tagama, et haige saaks õhku ja vett, aga pole kohustust panna haiget kunstliku vereringe külge, kui haige aju on surnud,“ ütles Sootak.

„Parem oleks, kui inimesel oleks rahakoti vahel sedel, kus on kirjas, milline on tema soov, kuidas sellisel juhul käituda. See, nn elutestament on sarnane elundidoonori kaardiga, kus inimene kirjutab, milline on tema tahe, kuidas peaks temaga sellises situatsioonis ümber käima.“

Tema sõnul on Eestis õhus idee, et passiivse eutanaasia puhul sotsiaalministri määrusega panna kirja täpsed käitumisjuhised, mida arst peab jälgima. Sellised juhised on näiteks olemas ajusurmas patsientidega käitumiseks.

„See määrus ei muudaks sisuliselt midagi, et aga annaks arstile kindlad kriteeriumid. Seal oleks siis näiteks kirjas, et lootusetu patsient peab saama vett ja õhku ja valu peab olema maha võetud, aga täiendavaid samme patsiendi elushoidmiseks ei pea arst tegema,“ ütles Sootak.

Kuid eksisteerib veel kolmaski võimalus. Saksamaal on kohtus õigeks mõistetud arste, kes on patsiendi palvel aidanud patsiendil sooritada enesetapp. Eestis sellist kohtupraktikat Sootaki sõnul pole, kuid ka Eesti seadus ei näe enesetapja abistamise eest ette karistust. „Kui arst annab haige palvel haigele mürgitableti, mille haige iseseisvalt sisse võtab, siis tegelikult on see enesetapja aitamine, mis pole karistatav,“ näitlikustas Sootak.

26.03.2010 10:50
august sügavast

Eutanaasia puhul on tegu ülimalt delikaatse, et mitte öelda isegi rõveda temaatikaga. See, et eutanaasia kusagil lubatud on, ei tähenda, et see oleks õige ja hea. Eutanaasia lubatavus toob endaga paratamatult kaasa haiguste ravi ja elu alalhoidmisele kaalumise pragmaatilisest vaatenurgast - nimelt, majandusliku tasuvuse omast, mis on aga küüniline.
Eutanaasia lubatavusel võib tekkida olukord, kus raskelt haiget patsienti ei üritatagi maksimaalse pingutusega ravida ega mitte ka tema piinasid leevendada. Ikka selleks, et ta valiks eutanaasia kui paratamatuse. See ei tähenda, et eutanaasia küsimus ei peaks olema seadusega reguleeritud. Kindlasti peaks.
Tehnikast aga niipalju, et see ei dikteeri automaatselt ja ise-enesest midagi. See, kas ta seda teeb, on ikkagi inimeses, tema otsustes kinni. Tehnika ja tehnoloogia ülesanne ongi teenida elu - seda pikendada ja selle kvaliteeti tõsta. Iga inimese, ja üldse elusorganismi loomuses on elada ja tahe jääda ellu. Seda isegi viletsas seisus olles. Siinkohal ei peaks vastandama, kas vilets elu või surm vaid üritada, et elu oleks vähem vilets ja piinu valmistav.

Lisa kommentaar

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.