Arnold Sinisalu 'Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses'
| Aeg: |
16.02.2012, 11.00-13.00 |
| Koht: |
Kaarli pst.3 aud.101, Tallinn |
| Kirjeldus: |
13. veebruaril kell 11 kaitseb õigusteaduskonnas doktoritööd Arnold Sinisalu teemal 'Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses' (Restrictions to Subversive Leverage in International Law). Doktoritöö kaitsmine toimub Tallinnas Kaarli pst.3 aud.101.
Doktoritöö juhendaja on prof. Lauri Mälksoo.
Oponendid on prof. dr hab. Władysław Czapliński (Institute of Law Studies, Polish Academy of Sciences Warszawa, Poland) ja dr. Anneli Albi (Kent Law School - University of Kent).
Globaliseerumine toob kaasa üha suureneva tehnilise võimekuse sekkuda suveräänsete riikide siseasjadesse. Üheks sekkumise viisiks on mõjutustegevus. Mis on mõjutustegevus ja millised piirid seab sellele rahvusvaheline avalik õigus? Mõjutustegevust võib mõista kui mitmeotstarbelist metoodikat, mida kasutavad riigid ja mitteriiklikud institutsioonid rahvusvahelistes suhetes, rakendades teatud protsesse ja meetodeid, taktikaid ning strateegiaid, et suruda valdavalt mittesõjaliste vahenditega potentsiaalsele vastasele peale oma tahe või murda vastase vastupanutahe, saavutamaks poliitilisi, sõjalisi, majanduslikke või sotsiaalseid eesmärke.
Mõjutustegevust analüüsides kasutatakse Eestis sageli infosõja mõistet (tõlge inglise keelsest infowar/information war). Otsetõlge ei ava mõiste olemust tervikuna ja seob termini üheselt sõja mõistega.
Väitekirjas uuritakse kehtiva sõjaõiguse normide kohaldatavust mõjutustegevusele ja ÜRO hartas sätestatud rahvusvahelise õiguse printsiipide rakendamise võimalusi mõjutustegevuse õiguslikuks reguleerimiseks. Samuti uuritakse, mis ulatuses võimaldab rahvusvaheline kriminaalõigus vastutusele võtta füüsilisi isikuid mõjutustegevuse puhul.
Uurimuse tulemusena võib kokkuvõtvalt väita järgmist:
1. sõjaõiguse printsiibid on mõjutustegevusele kaudselt kohaldatavad;
2. ÜRO harta paljud sätted pole otseselt kohaldatavad mõjutustegevusele. Mõningad põhiprintsiibid seavad mõjutustegevusele kaudselt õiguslikud piirid, mille rakendamine sõltub eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu tegevusest/tegevusetusest õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel. Eeltoodud üldistava järelduse suhtes on kolm olulist erandit, mis sisuliselt keelustavad mõjutustegevuse: nendeks on jõuga ähvardamise ja jõu kasutamise ning agressiooni keeld, samuti mittesekkumise ehk interventsiooni keeld. (Nimetatud põhimõtted on mingis mõttes absoluutsed, erandiks vaid enesekaitse relvastatud rünnaku korral ja ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioneeritud kollektiivsed meetmed rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks. Iseküsimuseks on nimetatud sätete toimivus);
3. Kui tegemist on sõjapropaganda, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude ning agressiooniga, võimaldab rahvusvaheline kriminaalõigus füüsiliste isikute vastutusele võtmist.
Kokkuvõttes võis asuda seisukohale, et kui mõjutustegevus võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, saab rahvusvahelisest õigusest leida piirid lubatud ja keelatud tegevuste õiguslikuks reguleerimiseks. Ehkki need piirid on kohati ebaselged, ei saa väita, et kuni pole konventsionaalset relvastatud konflikti, võib rahvusvahelises riikide kogukonnas tegutseda džungliseaduste järgi. |
| Kontaktisik: |
Anu Laumets, õigusteaduskonna dekanaadi juhataja |
| Telefon: |
737 5392 |
| E-post: |
anu.laumets@ut.ee |
| Viide: |
http://hdl.handle.net/10062/22744 |
| Muudetud: |
17.01.2012 08:56 |
|