22.11.2011 17:54
Mida Alexander Fleming tegelikult leidis?
Selgub, et 80 aastat on Nobeli preemia saanud teadlase avastust valesti tõlgendatud.
1928. aasta augustis tuli Fleming suvepuhkuselt tagasi. Londoni St Mary haigla laboratooriumis avastas ta, et mikroobinäidistele sattunud hallitusseened olid bakterid hävitanud.
Fleming mõistis, et hallitusi saab kasutada inimeste ravimiseks ning saatis näidised USAsse. Seal tehti kindlaks, et laboris tegutses hallitusseen nimega pintselhallik Penicillium chrysogenum.
Teadlased hakkasid otsima sarnaseid seenetüvesid ning leidsid ravimite tootmiseks sobiva hallitusseene lõpuks hallitanud melonilt. Selle seene järeltulijaid kasutataksegi penitsilliini tootmiseks.
Kuid kas hallitus, mille Fleming Londonist leidis, oli just pintselhallik?
Laboris, kus Fleming töötas, on nüüd muuseum, kus hoitakse nii mikrobioloogilisi näidiseid kui ka uurija isiklikke esemeid. Londoni Imperial kolledži teadlased Daniel Henk ning Matthew Fisher vaatasid läbi 80 aasta tagused seenenäidised ning võtsid proove ka Flemingu isiklikelt asjadelt.
Võrdluseks palusid nad vabatahtlikel abilistel koguda hallitusseeni erinevatest maailma paikadest.
Seente DNA-järjestuste võrdlemisel selgus, et Flemingu laborist pärineva ning omal ajal pintselhallituseks määratud seene puhul on tegu nelja eri liigiga.
Lisaks pintselhallitusele leidus seal veel kolm täiesti uut hallituseliiki. Üks nendest on maailmas väga tavaline.
Fisheri sõnul võib olla tegemist ühe kõige levinuma hulkrakse organismiga kogu maakeral, kes pealegi paljuneb väga põnevalt. Nimelt leidsid uurijad seene pärilikkusainest märke sugulise paljunemise kohta.
Londoni mikrobioloogid loodavad, et nende uurimus aitab loodusest leida uusi antibiootikume.
"Kui USA põllumajandusministeerium hakkas antibiootikume tootvaid hallitusi otsima, võtsid mikrobioloogid proove üsna juhuslikult," selgitas Henk.
Uurija sõnul on hallituste mitmekesisus väga suur ning sel kombel jäetakse suur osa seeneliikidest lihtsalt kahe silma vahele. Tulevikus saab DNA-analüüsi abil kindlaks teha, kas hallitused kannavad bakterivastaste ainete tootmiseks vajalikke geene.
Henk ja Fisher tegid ettepaneku, et üks Flemingu laborist leitud hallitus saaks nobelisti auks nimeks Penicillium flemingii.
Selleks peavad nad kõigepealt tõestama, et tegu on seni avastamata liigiga. Nimelt arvavad Taani mikrobioloogid, et sama seen võidi kirjeldada juba 1925. aastal, kolm aastat enne Flemingi avastust Penicillium rubensi nime all.
Uurimus ilmus ajakirjas Molecular Ecology.