Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Villu Päärt Skype: villu.paart villu.paart@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (2)

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

Nii väidab värske uurimus, mis ilmus ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences tervise- ja meditsiinievolutsioonile pühendatud erinumbris.

Võttes vaatluse alla inimese ning teiste primaatide eluea leidis Lõuna-California ülikooli Davise gerontoloogiainstituudi neurobioloogiaprofessor Caleb Finch, et inimeste DNA-järjestuses leiduvad väikesed erinevused võimaldavad inimestel paremini hakkama saada kõikvõimalike nakkuste ja põletikega. Nakkushaigused ja põletikud on looduses elavate šimpanside puhul peamine surma põhjus, nii oli see ka inimestel puhul aegadel, mil moodsat meditsiini veel ei tuntud.

Kuigi inimese ja šimpansi geenid on äärmiselt sarnased, ei suuda šimpansid tavaliselt üle 50 aasta välja vedada.

Finchi sõnul on inimestel arenenud geen, mis võimaldab kohanduda lihasöömisega. Seesama geen on pikendanud inimese eluiga ning võimaldanud reguleerida lihatarbimisega seotud mõjusid. Geen ApoE3 on inimestel unikaalne, see on variant kolesterooli transportimise eest vastutavast geenist apolipoproteiin E, mis reguleerib põletikureaktsioone ning mängib olulist rolli nii aju kui veresoonkonna vananemisprotsessides.

„Enne seda, kui õpiti liha küpsetama ja keetma, söödi liha toorelt, see oli parasiite täis. Liha söömine põhjustas kroonilisi põletikke, mis lõppkokkuvõttes viisid välja mitmete vananemisega seotud haigusteni, ütles Finch.

Teisel alleelil väljendunud apolipoproteiin E, apoE4 tõstab inimestel südamehaigustesse ja Alzheimeri tõppe haigestumise riski mitu korda.

Šimpansi apoE geen täidab pigem kaitsvat rolli, seetõttu on kasvandustes peetavatel šimpansidel väga harva südamehaigusi ja Alzheimeri tõvele omaseid vananemisega seotud muutusi ajus.

Finchi hüpoteesi järgi käitub geen apoE4 inimestel vastavalt antagonistlikule pleiotroopa teooriale, mis lihtsalt kokkuvõttes tähendab, et geenid, mis elu esimeses pooles aitavad haiguste vastu võidelda omandavad elu teiseks pooleks sootuks vastupidise rolli.

ApoE4 võib tema sõnul olla üks neist geenidest, tänu millele on saanud võimalikuks inimese eluea oluline pikenemine, seda hoolimata sellest, et inimese toidulaual on liha.