02.02.2010 09:55
Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?
Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline
eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas
erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele
ja vähile. Nii väidab värske uurimus, mis ilmus ajakirja
Proceedings of the National Academy of Sciences tervise- ja meditsiinievolutsioonile
pühendatud erinumbris.
Võttes vaatluse alla inimese ning teiste
primaatide eluea leidis Lõuna-California ülikooli Davise
gerontoloogiainstituudi neurobioloogiaprofessor Caleb Finch, et inimeste
DNA-järjestuses leiduvad väikesed erinevused võimaldavad inimestel paremini hakkama
saada kõikvõimalike nakkuste ja põletikega. Nakkushaigused ja põletikud on
looduses elavate šimpanside puhul peamine surma põhjus, nii oli see ka
inimestel puhul aegadel, mil moodsat meditsiini veel ei tuntud.
Kuigi inimese ja šimpansi geenid
on äärmiselt sarnased, ei suuda šimpansid tavaliselt üle 50 aasta välja vedada.
Finchi sõnul on inimestel arenenud geen, mis
võimaldab kohanduda lihasöömisega. Seesama geen on pikendanud inimese eluiga
ning võimaldanud reguleerida lihatarbimisega seotud mõjusid. Geen ApoE3 on
inimestel unikaalne, see on variant kolesterooli transportimise eest
vastutavast geenist apolipoproteiin E, mis reguleerib põletikureaktsioone ning
mängib olulist rolli nii aju kui veresoonkonna vananemisprotsessides.
„Enne seda, kui õpiti liha
küpsetama ja keetma, söödi liha toorelt, see oli parasiite täis. Liha söömine põhjustas
kroonilisi põletikke, mis lõppkokkuvõttes viisid välja mitmete vananemisega
seotud haigusteni, ütles Finch.
Teisel alleelil väljendunud
apolipoproteiin E, apoE4 tõstab inimestel südamehaigustesse ja Alzheimeri tõppe
haigestumise riski mitu korda.
Šimpansi apoE geen täidab pigem
kaitsvat rolli, seetõttu on kasvandustes peetavatel šimpansidel väga harva
südamehaigusi ja Alzheimeri tõvele omaseid vananemisega seotud muutusi ajus.
Finchi hüpoteesi järgi käitub
geen apoE4 inimestel vastavalt antagonistlikule pleiotroopa teooriale, mis
lihtsalt kokkuvõttes tähendab, et geenid, mis elu esimeses pooles aitavad
haiguste vastu võidelda omandavad elu teiseks pooleks sootuks vastupidise rolli.
ApoE4 võib tema sõnul olla üks
neist geenidest, tänu millele on saanud võimalikuks inimese eluea oluline
pikenemine, seda hoolimata sellest, et inimese toidulaual on liha.