2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?
15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole?

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (2)

Inimesi ja sigu peetakse biokeemiliselt väga sarnasteks. Uudised aina levivast sigade Aafrika katkust kordavad meile aga järjepanu, et inimestele see ei nakka ja meile see ohtlik ei ole. Miks see nii on?

Julia Jeremejeva,

Eesti Maaülikooli sigade meditsiini lektor

Inimestel ja sigadel on tõesti üsna palju bioloogilisi sarnasusi, aga erinevusi on siiski palju rohkem. Isegi kehatemperatuur on erinev. Meie jaoks on normaalne kehatemperatuur kuni 37 kraadi, sigadel on see kuni 39,5 kraadi.

Inimese organismis olevad rakud erinevad aga nii ehituselt kui koostiselt sigade organismides olevatest rakkudest. Kuna inimeste ja sigade rakkude pinnad on erinevad, ei oska sigade Aafrika katku viirus inimese organismi tungides selle rakkudele kinnituda ega siseneda. Seega puudub sel ka võimalus seal paljuneda. Sellepärast ei saa see viirus meie organismis elada ega meid ka kahjustada.

On haigusi, mis võivad ohustada nii inimesi kui sigu, ent sigade Aafrika katk ei ole tõesti üks neist. On haigused, mis kahjustavad mõnda loomaliiki või isegi teatud tõuge rohkem kui teisi. 

Paralleele võib tuua lilledega. Kui üks lill vajab kasvamiseks rammusat muld, siis teisele meeldib kasvada liivasel pinnasel. Ka organismide vajadused paljunemiseks ja eluks on erinevad.

Üldiselt ei ole aga siiani teada, kuidas sigade Aafrika katku viirus täpselt paljuneb ja milliseid tingimusi see selleks vajab. Aga me teame, et see vastik tegelane on väliskeskkonna suhtes väga vastupidav. Näiteks sea väljaheidetes püsib viirus nakkusvõimeline vähemalt 160, pinnases 190 ning toa temperatuuril 540 päeva.

 

Andres Merits,

Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor:

Mis loeb, on molekulaarbioloogia. Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab, seal hulgas viiruse retseptor, mis on teatavat tüüpi siaalhape.

Sigade Aafrika katku viirus on võrreldes gripiviirusega väga suur ja vähe uuritud viirus. Andmed selle kohta, kuidas see viirus rakkudesse siseneb on praegu vastuolulised. Teada on, et sigades nakatab viirus makrofaage ehk suuri õgirakke. Need on immuunrakud, mis muu hulgas söövad sissetungijaid ja osalevad põletiku tekkimises.

Kuid seda viirust võib adapteerida nii sisenema kui paljunema ka primaatide – poolahviliste, ahviliste ning seal hulgas ka inimeste – rakkudesse. 

Seda erinevust põhjustavaid muudatusi on vähe uuritud. Kirjanduses väidetakse, et inimest see viirus ei nakata. Sellest tuleb teha oletus, et kui inimese rakkude nakatamine on põhimõtteliselt võimalik, siis jääb nakkus nii lokaalseks (ei suuda levida), et nakkusena seda lihtsalt ei märgata.

On sadu, kui mitte tuhandeid viiruseid, mis inimesi nakatavad, kuid millesse enamus inimesi ei haigestu. See tähendab, et need viirused haigusi ei põhjusta või vähemalt ei tee nad seda enamasti.  

16.09.2014 07:25
Jurakas

Kui juba linnugripp lindudelt inimestele "üle hüppas", siis on sigade katku puhul ainult aja küsimus, millal see "üle tuleb". Sest haigustekitajad muteeruvad ja hohanevad vä-ääga kergesti.

Lisa kommentaar
25.09.2014 16:10
Gunn

Kuidas sigade aafrika katk ikkagi levib?

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (1)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (1)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (8)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus