2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Miks tabavad maratonijooksjaid äkksurmad?
27.10.2010 18:54

Miks tabavad maratonijooksjaid äkksurmad?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Pikemas perspektiivis on maratonidel osalemine südamele kasulik, kuid lühiajalises perspektiivis ei pruugi see nii olla.

Värske uuringu järgi põhjustab 42,195 kilomeetri pikkuse maratoni läbimine jooksjatel ajutisi südamekahjustusi, kirjutas LiveScience.

Kahjustused ei ole jäävad, kuid see võib olla põhjuseks, miks näiliselt terveid inimesi tabab pikkadel jooksuvõistlustel äkksurm.

Uuringut juhtinud Kanada Québeci provintsis asuva Lavali ülikooli kardioloogia- ja kopsuhaiguste instituudi teadlase Eric Larose'i sõnul on teada, et regulaarne treening vähendab südame-veresoonkonna haiguste osas riski pikas perspektiivis kaks kuni kolm korda, kuid samas suurendavad maratoni jooksmine ja muud sarnased jõulised pingutused südameriski seitse korda.

Miks heas vormis jooksjad surevad?

Maratoni jooksmise ajal suremise risk on väga madal. 2007. aastal ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuring vaatles 30 aasta andmeid maratonijooksude kohta ning sai tulemuseks 0,8 surma 100 000 jooksja kohta.

Uuringu läbi viinud teadlaste sõnul on maratoni jooksmine poole ohutum, kui sama tee läbimine autoga.

Sellele vaatamata esineb igal aastal maratonidel surmajuhtumeid. Eelmisel aastal kukkus Baltimore'i maratonil kokku ja suri 23-aastane üliõpilane ning selle aasta märtsis suri Dallase poolmaratonil vahetult pärast finišijoone ületamist 32-aastane mees.

2009. aasta Detroiti poolmaratonil suri kolm jooksjat.

Larose puutus sellise olukorraga esimest korda kokku 1999. aasta Québeci linnamaratonil, kui temaga ühes grupis jooksnud noor jooksja finišijoone lähedal kokku kukkus ja suri.

See pani Larose'i mõtlema, et miks sellised asjad juhtuvad inimestega, kes muidu on täiesti terved.

Põhjuste väljaselgitamiseks värbas ta koos oma kolleegidega 2008. aasta Québeci linnamaratonil osalejate seast 20 vabatahtlikku vanuses 21 kuni 55 aastat, kellest 70 protsenti olid mehed.

Kuus kuni kaheksa nädalat enne maratoni läbisid kõik jooksjad põhjaliku tervisekontrolli, mille käigus tehti muuhulgas vereanalüüs ja koormustest, et mõõta nende aeroobset võimekust.

Aeroobne võimekus avaldub võimes taluda kestvat kehalist pingutust ja selle näitajaks on organismi maksimaalne hapniku tarbimise tase ehk VO2max.

Jooksjatele tehti ka südame magnetresonantstomograafia ehk MRI, et mõõta lisaks südame üldisele talitlusele ka vasaku vatsakese talitlust.

MRI andis samuti andmeid ka südame tursumise ehk südame veesisalduse kohta. Turse on märk selle kohta, et lihases võib peituda ohtlik põletik.

Vahetult pärast finišijoone ületamist võeti jooksjatelt uuesti vereanalüüs. Kõiki teste korrati 48 tundi peale maratoni ning veel kord kolme kuu pärast.

Treeni ja tarbi vedelikku

Larose'i sõnul näitasid uurimistulemused, et maratoni käigus kaotas talitluse üle poole südame segmentidest.  

Selgus, et seda võib põhjustada põletiku suurenemine ja südamelihast läbiva vereringe aeglustumine.

Larose'i sõnul on tegemist esimese võimaliku selgitusega, miks jooksmisega kaasneb suurem südamerisk, kuid hea uudis seisneb selles, et risk ei ole püsiv.

Kolm kuud pärast maratoni läbimist olid jooksjate südamed taas väga heas seisukorras.

Teine hea uudis on see, et suurem treeningkoormus ja vedeliku tarbimine jooksu ajal vähendab kahjustusi.

Kõrgem organismi maksimaalne hapniku tarbimise võime seostus väiksemate ajutiste kahjustustega. Larose'i sõnul võib VO2maxi testimine enne maratoni olla heaks võimaluseks jooksjate südameriski hindamisel.

Ainult parimas füüsilises vormis olnud jooksjal ei tekkinud mingeid tervisekahjustusi, kuid Larose'i sõnul oli siiski tegemist liiga väikse valimiga, et saada selgust, kas on olemas universaalne treenituse tase, mis kaitseks jooksjaid südamekahjustuste eest.

Toronto ülikooli meditsiiniprofessori Beth Abramsoni, kes uuringus ei osalenud, sõnul seostus vedelikukaotus suuremate südamekahjustustega ning seepärast tuleb pikamaajooksude puhul pöörata tähelepanu vedelikutarbimisele.

Larose ei taha maratoni jooksmist maha laita, vaid inimestele meelde tuletada, et ülepingutus võib olla ohtlik ning vajalik on eelnev korralik ettevalmistus.

 

 

 

 

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus