27.10.2010 18:54

Miks tabavad maratonijooksjaid äkksurmad?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Pikemas perspektiivis on maratonidel osalemine südamele kasulik, kuid lühiajalises perspektiivis ei pruugi see nii olla.

Värske uuringu järgi põhjustab 42,195 kilomeetri pikkuse maratoni läbimine jooksjatel ajutisi südamekahjustusi, kirjutas LiveScience.

Kahjustused ei ole jäävad, kuid see võib olla põhjuseks, miks näiliselt terveid inimesi tabab pikkadel jooksuvõistlustel äkksurm.

Uuringut juhtinud Kanada Québeci provintsis asuva Lavali ülikooli kardioloogia- ja kopsuhaiguste instituudi teadlase Eric Larose'i sõnul on teada, et regulaarne treening vähendab südame-veresoonkonna haiguste osas riski pikas perspektiivis kaks kuni kolm korda, kuid samas suurendavad maratoni jooksmine ja muud sarnased jõulised pingutused südameriski seitse korda.

Miks heas vormis jooksjad surevad?

Maratoni jooksmise ajal suremise risk on väga madal. 2007. aastal ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuring vaatles 30 aasta andmeid maratonijooksude kohta ning sai tulemuseks 0,8 surma 100 000 jooksja kohta.

Uuringu läbi viinud teadlaste sõnul on maratoni jooksmine poole ohutum, kui sama tee läbimine autoga.

Sellele vaatamata esineb igal aastal maratonidel surmajuhtumeid. Eelmisel aastal kukkus Baltimore'i maratonil kokku ja suri 23-aastane üliõpilane ning selle aasta märtsis suri Dallase poolmaratonil vahetult pärast finišijoone ületamist 32-aastane mees.

2009. aasta Detroiti poolmaratonil suri kolm jooksjat.

Larose puutus sellise olukorraga esimest korda kokku 1999. aasta Québeci linnamaratonil, kui temaga ühes grupis jooksnud noor jooksja finišijoone lähedal kokku kukkus ja suri.

See pani Larose'i mõtlema, et miks sellised asjad juhtuvad inimestega, kes muidu on täiesti terved.

Põhjuste väljaselgitamiseks värbas ta koos oma kolleegidega 2008. aasta Québeci linnamaratonil osalejate seast 20 vabatahtlikku vanuses 21 kuni 55 aastat, kellest 70 protsenti olid mehed.

Kuus kuni kaheksa nädalat enne maratoni läbisid kõik jooksjad põhjaliku tervisekontrolli, mille käigus tehti muuhulgas vereanalüüs ja koormustest, et mõõta nende aeroobset võimekust.

Aeroobne võimekus avaldub võimes taluda kestvat kehalist pingutust ja selle näitajaks on organismi maksimaalne hapniku tarbimise tase ehk VO2max.

Jooksjatele tehti ka südame magnetresonantstomograafia ehk MRI, et mõõta lisaks südame üldisele talitlusele ka vasaku vatsakese talitlust.

MRI andis samuti andmeid ka südame tursumise ehk südame veesisalduse kohta. Turse on märk selle kohta, et lihases võib peituda ohtlik põletik.

Vahetult pärast finišijoone ületamist võeti jooksjatelt uuesti vereanalüüs. Kõiki teste korrati 48 tundi peale maratoni ning veel kord kolme kuu pärast.

Treeni ja tarbi vedelikku

Larose'i sõnul näitasid uurimistulemused, et maratoni käigus kaotas talitluse üle poole südame segmentidest.  

Selgus, et seda võib põhjustada põletiku suurenemine ja südamelihast läbiva vereringe aeglustumine.

Larose'i sõnul on tegemist esimese võimaliku selgitusega, miks jooksmisega kaasneb suurem südamerisk, kuid hea uudis seisneb selles, et risk ei ole püsiv.

Kolm kuud pärast maratoni läbimist olid jooksjate südamed taas väga heas seisukorras.

Teine hea uudis on see, et suurem treeningkoormus ja vedeliku tarbimine jooksu ajal vähendab kahjustusi.

Kõrgem organismi maksimaalne hapniku tarbimise võime seostus väiksemate ajutiste kahjustustega. Larose'i sõnul võib VO2maxi testimine enne maratoni olla heaks võimaluseks jooksjate südameriski hindamisel.

Ainult parimas füüsilises vormis olnud jooksjal ei tekkinud mingeid tervisekahjustusi, kuid Larose'i sõnul oli siiski tegemist liiga väikse valimiga, et saada selgust, kas on olemas universaalne treenituse tase, mis kaitseks jooksjaid südamekahjustuste eest.

Toronto ülikooli meditsiiniprofessori Beth Abramsoni, kes uuringus ei osalenud, sõnul seostus vedelikukaotus suuremate südamekahjustustega ning seepärast tuleb pikamaajooksude puhul pöörata tähelepanu vedelikutarbimisele.

Larose ei taha maratoni jooksmist maha laita, vaid inimestele meelde tuletada, et ülepingutus võib olla ohtlik ning vajalik on eelnev korralik ettevalmistus.

 

 

 

 

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.