27.10.2010 18:54
Miks tabavad maratonijooksjaid äkksurmad?
Pikemas perspektiivis on maratonidel osalemine südamele
kasulik, kuid lühiajalises perspektiivis ei pruugi see nii olla.
Värske uuringu järgi põhjustab 42,195 kilomeetri pikkuse
maratoni läbimine jooksjatel ajutisi südamekahjustusi, kirjutas LiveScience.
Kahjustused ei ole jäävad, kuid see võib olla põhjuseks,
miks näiliselt terveid inimesi tabab pikkadel jooksuvõistlustel äkksurm.
Uuringut juhtinud Kanada Québeci provintsis asuva Lavali
ülikooli kardioloogia- ja kopsuhaiguste instituudi teadlase Eric Larose'i sõnul
on teada, et regulaarne treening vähendab südame-veresoonkonna haiguste osas
riski pikas perspektiivis kaks kuni kolm korda, kuid samas suurendavad maratoni
jooksmine ja muud sarnased jõulised pingutused südameriski seitse korda.
Miks heas vormis
jooksjad surevad?
Maratoni jooksmise ajal suremise risk on väga madal. 2007.
aastal ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuring vaatles 30 aasta
andmeid maratonijooksude kohta ning sai tulemuseks 0,8 surma 100 000 jooksja
kohta.
Uuringu läbi viinud teadlaste sõnul on maratoni jooksmine
poole ohutum, kui sama tee läbimine autoga.
Sellele vaatamata esineb igal aastal maratonidel
surmajuhtumeid. Eelmisel aastal kukkus Baltimore'i maratonil kokku ja suri
23-aastane üliõpilane ning selle aasta märtsis suri Dallase poolmaratonil
vahetult pärast finišijoone ületamist 32-aastane mees.
2009. aasta Detroiti poolmaratonil suri kolm jooksjat.
Larose puutus sellise olukorraga esimest korda kokku
1999. aasta Québeci linnamaratonil, kui temaga ühes grupis jooksnud noor
jooksja finišijoone lähedal kokku kukkus ja suri.
See pani Larose'i mõtlema, et miks sellised asjad
juhtuvad inimestega, kes muidu on täiesti terved.
Põhjuste väljaselgitamiseks värbas ta koos oma
kolleegidega 2008. aasta Québeci linnamaratonil osalejate seast 20
vabatahtlikku vanuses 21 kuni 55 aastat, kellest 70 protsenti olid mehed.
Kuus kuni kaheksa nädalat enne maratoni läbisid kõik
jooksjad põhjaliku tervisekontrolli, mille käigus tehti muuhulgas vereanalüüs
ja koormustest, et mõõta nende aeroobset võimekust.
Aeroobne võimekus avaldub võimes taluda kestvat kehalist
pingutust ja selle näitajaks on organismi maksimaalne hapniku tarbimise tase
ehk VO2max.
Jooksjatele tehti ka südame magnetresonantstomograafia
ehk MRI, et mõõta lisaks südame üldisele talitlusele ka vasaku vatsakese
talitlust.
MRI andis samuti andmeid ka südame tursumise ehk südame
veesisalduse kohta. Turse on märk selle kohta, et lihases võib peituda ohtlik
põletik.
Vahetult pärast finišijoone ületamist võeti jooksjatelt
uuesti vereanalüüs. Kõiki teste korrati 48 tundi peale maratoni ning veel kord
kolme kuu pärast.
Treeni ja tarbi
vedelikku
Larose'i sõnul näitasid uurimistulemused, et maratoni
käigus kaotas talitluse üle poole südame segmentidest.
Selgus, et seda võib põhjustada põletiku suurenemine ja
südamelihast läbiva vereringe aeglustumine.
Larose'i sõnul on tegemist esimese võimaliku selgitusega,
miks jooksmisega kaasneb suurem südamerisk, kuid hea uudis seisneb selles, et
risk ei ole püsiv.
Kolm kuud pärast maratoni läbimist olid jooksjate südamed
taas väga heas seisukorras.
Teine hea uudis on see, et suurem treeningkoormus ja
vedeliku tarbimine jooksu ajal vähendab kahjustusi.
Kõrgem organismi maksimaalne hapniku tarbimise võime
seostus väiksemate ajutiste kahjustustega. Larose'i sõnul võib VO2maxi
testimine enne maratoni olla heaks võimaluseks jooksjate südameriski
hindamisel.
Ainult parimas füüsilises vormis olnud jooksjal ei
tekkinud mingeid tervisekahjustusi, kuid Larose'i sõnul oli siiski tegemist
liiga väikse valimiga, et saada selgust, kas on olemas universaalne treenituse
tase, mis kaitseks jooksjaid südamekahjustuste eest.
Toronto ülikooli meditsiiniprofessori Beth Abramsoni, kes
uuringus ei osalenud, sõnul seostus vedelikukaotus suuremate
südamekahjustustega ning seepärast tuleb pikamaajooksude puhul pöörata
tähelepanu vedelikutarbimisele.
Larose ei taha maratoni jooksmist maha laita, vaid
inimestele meelde tuletada, et ülepingutus võib olla ohtlik ning vajalik on
eelnev korralik ettevalmistus.