17.03.2011 14:47
Munarakk aitab spermil kiiremini saba liputada
Munarakk toodab progesterooni, mis kiirendab seemneraku
saba liikumist.
Spermatosoidi elu pole kerge. Teekond tupest munajuha
poole on pikk ning vaevarikas, pärast kohale jõudmist peab seemnerakk tegema
väga jõulisi liigutusi, et läbida munarakku kattev tihe kest. Selleks muutuvad
sujuvad ujumisliigutused palavikuliseks sabavõbinaks.
Saba paneb kiiremini liikuma munarakk, mis toodab
naissuguhormoon progesterooni. Kuidas täpselt hormoon spermi sabale mõjub,
võidi pikka aega vaid oletada. Nüüd teatasid kaks eraldi töötanud biofüüsikute
uurimisrühma ajakirjas Nature, et hormoon mõjub otseselt spermi
pinnakattevalkudele.
Selle teadmise abil loodetakse luua uudseid
mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ning aidata
viljakusprobleemidega mehi.
Juba kümnekonna aasta jooksul on sigimisbioloogid
kahtlustanud, et hiigelkogused progesterooni, mida munarakk toodab, võivad
põhjustada seemneraku saba piitsutavat liikumist, mis lubab spermil munarakku
siseneda. Kuna sperm reageerib progesteroonitaseme tõusule väga kiiresti, vaid
mõne sekundi jooksul, oli loogiline oletada, et hormoon ei jõua raku sisemusse,
vaid seotakse pinnal asuvate valkude külge.
2001. aastal avastati, et viljakusprobleemidega
imetajatel on mõnikord muteerunud valk, mis transpordib kaltsiumiioone
seemnerakku ja sealt välja. See sai nimeks CatSper – katioonide ehk positiivse
laenguga ioonide liikumistee spermis. Spermatosoidid on ka ainus koht, kus
sellist valku leida võib.
Edaspidi on korduvalt üritatud leida seost
kaltsiumikanali valgu ja progesterooni vahel, kuid see õnnestus alles nüüd,
seda suutsid koguni kaks uurimismeeskonda.
Abiks oli närvirakkude uurijatelt laenatud nutikas
lahendus – spermi sisse asetati tibatilluke elektrood. Selle tehnika abil
suudeti näidata, et progesteroon paneb kaltsiumiioonid raku sisse liikuma. Kuna
ioonide transpordikanal tekitab töötamisel iseloomuliku elektrisignaali, siis
suutsid biofüüsikud tõestada, et just CatSper laseb kaltsiumi raku sisse.
Bonnis töötanud uurimisrühma juht Benjamin Kaupp
selgitas, et selle teadmise abil loodetakse selgitada meeste viljatuse
probleeme. "Kui on teada, millised molekulid spermi munarakku sisenemisel
osalevad, saame uurida, kas need mehhanismid töötavad korralikult," ütles
ta.
Praegu ei suudeta pea 40 protsendil juhtudest meeste
viljatuse täpset põhjust kindlaks teha.
Teise, California ülikooli juures töötanud uurimisrühma
liige Polina Liško pakkus välja, et kaltsiumikanali valgu abil saab luua
mittehormonaalse rasestumisvastase vahendi. Selleks on vaja leida molekulid,
mis takistaksid progesterooni seondumise CatSperiga ning muudaksid seemneraku
sel moel viljastamisvõimetuks.
“Paljud naised ei saa hormonaalseid, peamiselt
östrogeenil põhinevaid rasestumisvastaseid vahendeid kõrvalmõjude tõttu
kasutada. Meie poolt uuritud ioonkanalid esinevad ainult spermide sabaosas.
Seetõttu mõjuks niisugune rasestumisvastane vahend otse spermatosoididele,”
sõnas Liško.