17.03.2011 14:47

Munarakk aitab spermil kiiremini saba liputada

Piret Pappel
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (7)

Munarakk toodab progesterooni, mis kiirendab seemneraku saba liikumist.

Spermatosoidi elu pole kerge. Teekond tupest munajuha poole on pikk ning vaevarikas, pärast kohale jõudmist peab seemnerakk tegema väga jõulisi liigutusi, et läbida munarakku kattev tihe kest. Selleks muutuvad sujuvad ujumisliigutused palavikuliseks sabavõbinaks.

Saba paneb kiiremini liikuma munarakk, mis toodab naissuguhormoon progesterooni. Kuidas täpselt hormoon spermi sabale mõjub, võidi pikka aega vaid oletada. Nüüd teatasid kaks eraldi töötanud biofüüsikute uurimisrühma ajakirjas Nature, et hormoon mõjub otseselt spermi pinnakattevalkudele.

Selle teadmise abil loodetakse luua uudseid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ning aidata viljakusprobleemidega mehi.

Juba kümnekonna aasta jooksul on sigimisbioloogid kahtlustanud, et hiigelkogused progesterooni, mida munarakk toodab, võivad põhjustada seemneraku saba piitsutavat liikumist, mis lubab spermil munarakku siseneda. Kuna sperm reageerib progesteroonitaseme tõusule väga kiiresti, vaid mõne sekundi jooksul, oli loogiline oletada, et hormoon ei jõua raku sisemusse, vaid seotakse pinnal asuvate valkude külge.

2001. aastal avastati, et viljakusprobleemidega imetajatel on mõnikord muteerunud valk, mis transpordib kaltsiumiioone seemnerakku ja sealt välja. See sai nimeks CatSper – katioonide ehk positiivse laenguga ioonide liikumistee spermis. Spermatosoidid on ka ainus koht, kus sellist valku leida võib.

Edaspidi on korduvalt üritatud leida seost kaltsiumikanali valgu ja progesterooni vahel, kuid see õnnestus alles nüüd, seda suutsid koguni kaks uurimismeeskonda.

Abiks oli närvirakkude uurijatelt laenatud nutikas lahendus – spermi sisse asetati tibatilluke elektrood. Selle tehnika abil suudeti näidata, et progesteroon paneb kaltsiumiioonid raku sisse liikuma. Kuna ioonide transpordikanal tekitab töötamisel iseloomuliku elektrisignaali, siis suutsid biofüüsikud tõestada, et just CatSper laseb kaltsiumi raku sisse.

Bonnis töötanud uurimisrühma juht Benjamin Kaupp selgitas, et selle teadmise abil loodetakse selgitada meeste viljatuse probleeme. "Kui on teada, millised molekulid spermi munarakku sisenemisel osalevad, saame uurida, kas need mehhanismid töötavad korralikult," ütles ta.

Praegu ei suudeta pea 40 protsendil juhtudest meeste viljatuse täpset põhjust kindlaks teha.

Teise, California ülikooli juures töötanud uurimisrühma liige Polina Liško pakkus välja, et kaltsiumikanali valgu abil saab luua mittehormonaalse rasestumisvastase vahendi. Selleks on vaja leida molekulid, mis takistaksid progesterooni seondumise CatSperiga ning muudaksid seemneraku sel moel viljastamisvõimetuks.

“Paljud naised ei saa hormonaalseid, peamiselt östrogeenil põhinevaid rasestumisvastaseid vahendeid kõrvalmõjude tõttu kasutada. Meie poolt uuritud ioonkanalid esinevad ainult spermide sabaosas. Seetõttu mõjuks niisugune rasestumisvastane vahend otse spermatosoididele,” sõnas Liško.

23.03.2011 08:56

Bioloogid on liiasti kinni keemias!?
Tegelikult (?!) sarnaneb see pilt üldisema kujutlusega näiteks ämmeljate suguelust, kelledel emane isase nahka pistab.
Milline, suisa kriminaalne, süz*ee: KUI spermike ja munake on küllaldaselt musutanud, spermike aga ikka veel häbelikuks osutub, saadab munake (meduusina) talle sellise elektrisiraka, et mitte üksi saba ei värise, vaid ka pea tudiseb - ja - ampsti, neelab munake selle häbeliku noorukese!

Lisa kommentaar

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.