2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Naise geenidest sõltub enneaegse sünnituse risk
15.04.2011 19:42

Naise geenidest sõltub enneaegse sünnituse risk

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)
Inimene erineb teistest loomadest nii aju ehituse kui ka suure pea ning kitsamate puusade poolest. Sellistel proportsioonidel on palju eeliseid, kuid sünnitamine muutub raskeks. Bioloogide oletuste kohaselt on lapse kandmise aeg aastamiljonite jooksul lühemaks muutnud. Nüüd on kindlaks tehtud geen, mis võib naistel suurendada enneaegse sünnituse tõenäosust.

Arstiteadus nimetab enneaegseteks enne 37. rasedusnädalat sündinud lapsi. Ainuuüksi USAs sünnib igal aastal üle poole miljoni sellise lapse. Eestis sünnib enneaegsetena kuni 18 protsenti lastest.

Väga vara sündinud maimukestel on mitmeid tõsiseid terviseriske, kuid enneaegse sündimise tekkepõhjuseid ei osata siiani korralikult seletada. Sarnasele keerukale nähtusele mõistliku selgituse pakkumiseks on vaja väga hästi mõista inimese sigimisbioloogiat. Loomkatsed siin valdkonnas enamasti uusi teadmisi juurde ei anna.

Ajakirjas PLoS Genetics ilmunud Vanderbilti ülikooli, Washingtoni ülikooli ja Helsinki ülikooli teadlaste ühisuurimuse põhjal võib folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) retseptorgeen suurendada enneaegse sünnituse tõenäosust.

Vanderbilti ülikooli pediaatriaprofessor Louis Muglia oletas, et inimesele iseloomulikud keha proportsioonid – kitsas vaagnapiirkond ning suur pea on pannud inimese kui liigi üsna suure surve alla. Seepärast on lapse kandmise aeg muutunud nii lühikeseks kui võimalik. Laps sünnib siis, kui ta on juba elujõuline, kuid kogult veel piisavalt väike, et ema sünnituse ajal võimalikult vähe kahjustada.

Hüpoteesi testimiseks võrdles Muglia inimese raseduse ning inimahvide tiinuse kestust. Selgus, et inimese evolutsiooni jooksul on loote kandmise aeg oluliselt lühenenud. Samuti võrdlesid teadlased erinevate inimlaste sugukonna esindajate vastsündinute keha ning aju suurust. Tuli välja, et inimese rasedus kestab lühemat aega, kui sarnase mudeli põhjal ennustada võiks."Vastsündinu ning raseda anatoomia põhjal võib oletada, et inimese rasedus on evolutsioonis lühemaks muutunud. Seda mehhanismi aga kontrollivad geenid,"selgitas Muglia.

Enneaegsusega seotud geenide kindlaks tegemiseks võrdlesid Washingtoni ülikooli geneetikud imetajate genoome, et leida üles need osad DNAst, mis on inimesel teistest loomaliikidest erinevad. Lõpuks jäi sõelale 150 kandidaatgeeni.

Nende geenide variatsioone uurisid edasi soomlased, kes tegid kindlaks, et kindlat tüüpi hormooni-retseptorgeeniga emadel on rohkem enneaegseid lapsi. Ameerika geneetikud on kindlad, et samad geenivariandid võivad liiga varast sünnitust tekitada ka afroameerika naistel.

Professor Muglia sõnul on nüüd vaja välja uurida ka teised enneaegset sündi põhjustavad pärilikud faktorid. Seejärel on võimalik hakata kaaluma võimalikke raviviise, mis vähendaksid enneaegsete laste tervisekahjustusi.

 

 

 

 

 

19.04.2011 11:37
vikat

selles käsitluses midagi nagu tõsiselt lonkaks

Lisa kommentaar
19.04.2011 13:45
mait

Lonkab kahe jalaga. Tõenäosusteooria välistab selliste geenide päritavuse.
Ju siis peetakse silmas indiviidi fertiilse eluea vältel tekitatud geenimuutusi.

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus