27.01.2012 13:18

Naise menopausi ajastavad geenid dirigeerivad ka vananemist

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Rahvusvaheline uuring leidis genoomis 13 uut piirkonda, mis reguleerivad naise menopausi algusaega. Samadel geenidel on oluline roll ka vananemise ja organismi immuunsuse regulatsioonis.

Ajakirjas Nature Genetics ilmunud uuring vaatles enam kui 50 000 Euroopa päritolu 40-60 aasta vanuse naise genoomi. Artikli autorite seas on ka Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogia arenduskeskuse teadlased.

Leiti 13 seniteadmata piirkonda genoomis, mis mõjutavad menopausi algust, lisaks saadi kinnitust nelja juba varasemates uuringutes avastatud piirkonna puhul. Enamik neist 17 genoomipiirkonnast on seotud DNA kahjustuste parandamise või immuunsüsteemi toimimisega.

 “Uuringusse kaasatud naisi valiti eesmärgiga uurida menopausi alguse normaalset varieeruvust, kui menopaus algab enne 40ndat eluaastat, siis on see patoloogiline,” ütles Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets.

Pärilikkus määrab poole

Tulevase naise kehas on lootena kümneid miljoneid folliikuleid, mille sees on varjul munarakud. Sünnihetkeks on munarakkude arv langenud juba nelja miljonini. Kui neiu saab suguküpseks on tema munasarjades tallel veel kuni miljon munarakku. Nende arv väheneb üsna ühtlaselt kuni 40nda eluaastani, mil langus järsult kiireneb.

Eesti naine jõuab menopausi keskmiselt 50-51-eluaastaks. See tähendab, et munasarjades asuvad folliikulid ja nende sees asuvad munarakud on saanud peaaegu otsa. Menstruatsioonid lõppevad, naine pole võimeline enam rasestuma.

Salumetsa sõnul on kaksikutega tehtud uuringutest teada, et pärilikkus määrab umbes poole sellest, millal naise menopaus algab. Ülejäänu sõltub eluviisidest, näiteks suitsetajatel algab menopaus varem.

Äsjane uuring näitas, et üks geenivariant 17-st mõjutab menopausi algust, tuues selle maksimaalselt terve aasta võrra ettepoole. “Samad geenid osalevad ka vananemisprotsessi reguleerimises. Munasarjade vananemist ei saa vaadata eraldi terve organismi vananemisest,” ütles Salumets.

Tema sõnul on teada, et naistel, kelle menopaus on hilisem on suurem risk haigestuda rinnavähki. Samas on hilisema menopausiga naiste eluiga siiski keskmiselt pikem kui naistel, kelle menopaus algab keskmisest varem.

Menopausi algust mõjutavate geenide väljaselgitamine võib Salumetsa sõnul anda tulevikus võimaluse geenitestide abil ennustada naise rasestumise võimet. “Testide abil oleks võimalik üles leida sellised naised, kelle munasarjad võivad lakata varem töötamast. Munarakkude külmutamine oleks väga hea variant neil rasestumiseks hilisemas eas,” ütles Salumets.

Täna selliseid teste pole, kuid Salumetsa sõnul koguneb infot iga päevaga juurde ning võimalus kokku panna ultraheliuuringute, vere biokeemiliste analüüside ja geeniuuringute tulemused võivad avada pere planeerimisel uusi võimalusi.

 

D. Becker/Wellcome Images 17.04.2014 17:23

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Biokeemikud leidsid seni tabamatuks jäänud valgumolekuli, mis lubab munarakul spermatosoidiga ühineda.

B. Branson/Wikimedia Commons 16.04.2014 20:15

Lihasööjabakteri võidukäik algas 30 aastat tagasi

Praegu surmab streptokokk aastas ligi pool miljonit inimest.

14.04.2014 15:58

Haigustekitajad vormivad keha kaitsevõimet

Keskkond kujundab immuunsüsteemi rohkem kui geenid.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.

28.03.2014 21:11

Autism saab alguse emaüsas

Endasse sulgumise taga on loote aju arenguhäire.

19.03.2014 14:56

Mikroobid avastavad soolehaigusi

Muundatud geen annab bakteritele hea mälu.

04.03.2014 16:17

Vale mure ravimine

Diagnoosimata depressioon paneb inimesed tavapärasest tunduvalt sagedamini tülitama erakorralist meditsiini. Neid see ei aita, küll aga koormab ravisüsteemi.

26.02.2014 12:19

Kuidas tekkis podagra? (3)

Miljonite aastate tagune toidunappus kaotas inimahvide kehast olulise ensüümi.

25.02.2014 09:58

Inimese aju uueneb elu jooksul

Uued närvirakud lisanduvad juttkehasse.

14.02.2014 15:34

Kas pornosõltuvus on olemas? (1)

Teaduslikke tõendeid napib.

05.02.2014 13:20

Valulävi muutub elu jooksul

Stress ja toitumine mõjutavad valutundlikkust määravate geenide tööd.

31.01.2014 18:40

Kas vitamiinid kiirendavad kasvajate arengut? (1)

Antioksüdandid võivad vähiriski suurendada.

23.01.2014 17:51

Kas palavikualandajad toovad rohkem kahju kui kasu? (1)

Aspiriin, paratsetamool ja ibuprofeen võivad gripi levikut kiirendada.

07.01.2014 17:02

Moodne paleodieet ei päästa hambaaukudest (1)

Pähklite ja tõrude söömine laastas kiviaja inimeste hambaid.

03.01.2014 14:17

Purjutamine kahjustab DNAd

Isegi mõõdukas pidutsemine jätab pärilikkusainesse jälje.

30.12.2013 18:01

Kas vitamiinide ostmine on raharaisk? (12)

Apteegis müüdavad toidulisandid ei kaitse raskete haiguste eest.

Stougard/Wikimedia Commons 15.04.2014 16:23

Kas pikk lõunauinak lühendab elu?

Tunnist pikem lõunauni viitab võimalikele terviseprobleemidele.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

09.04.2014 15:52

E-sigaret on sama kahjulik kui tavaline sigaret (1)

Elektroonilised sigaretid avaldavad pärilikkusainele sama mõju kui teised tubakatooted.

25.03.2014 11:41

Tripper punub võrku

Gonorröatekitaja haagib end seemnevedeliku valkude külge.

07.03.2014 12:21

Kiire ravi päästis lapse HI-viiruse käest

Viirusekandjast ema laps sai esimese ravimidoosi neli tundi pärast sündi.

28.02.2014 18:28

Meeste aju on habras

Miks on poiste seas rohkem autismi ja tähelepanuhäireid?

26.02.2014 12:11

Igemehaigused kimbutavad inimesi vähemalt tuhat aastat (1)

Keskaegsete inimeste suus elutsesid parodontiiti tekitavad bakterid.

17.02.2014 17:14

Kas kliima mõjutab kõhuelustikku?

Põhjamaalaste soolestikus elutseb rohkem ülekaaluga seotud baktereid.

12.02.2014 17:33

Eestlaste ja mehhiklaste andmed olid vaatluse all maailma suurimas geeniuuringus

Seni suurim täiskasvanuea diabeedi pärilike põhjuste uuring võrdles esimest korda eri rassidest inimeste andmeid.

03.02.2014 12:21

Uus test leiab klamüüdianakkuse 20 minutiga (2)

Eesti teadlased on välja töötanud uue lihtsa meetodi maailmas kõige sagedasema sugulisel teel leviva nakkuse, klamüüdia avastamiseks.

27.01.2014 12:31

Kas puhtus on nuhtlus?

Piim seisab kapis üle nädala. Pisikuid hävitavad puhastusvahendid on käibel pea igas kodus. Suur rahvusvaheline uuring püüab leida vastust küsimusele, kas üha steriilsemaks muutuv keskkond ja toit võivad olla põhjus, miks aina rohkem lapsi haigestub diabeeti.

20.01.2014 14:02

Aju määrab valuläve (1)

Valutundlikkus sõltub ajukoore paksusest.

06.01.2014 10:31

Magamata öö võrdub peapõrutusega (1)

Uni kaitseb aju vananemise eest.

31.12.2013 19:40

Kas kaneel on kahjulik? (5)

Maksahaiged peaksid vürtsika maitseainega piiri pidama.