Naise menopausi ajastavad geenid dirigeerivad ka vananemist

Rahvusvaheline uuring leidis genoomis 13 uut piirkonda, mis reguleerivad naise menopausi algusaega. Samadel geenidel on oluline roll ka vananemise ja organismi immuunsuse regulatsioonis.

Ajakirjas Nature Genetics ilmunud uuring vaatles enam kui 50 000 Euroopa päritolu 40-60 aasta vanuse naise genoomi. Artikli autorite seas on ka Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogia arenduskeskuse teadlased.

Leiti 13 seniteadmata piirkonda genoomis, mis mõjutavad menopausi algust, lisaks saadi kinnitust nelja juba varasemates uuringutes avastatud piirkonna puhul. Enamik neist 17 genoomipiirkonnast on seotud DNA kahjustuste parandamise või immuunsüsteemi toimimisega.

 “Uuringusse kaasatud naisi valiti eesmärgiga uurida menopausi alguse normaalset varieeruvust, kui menopaus algab enne 40ndat eluaastat, siis on see patoloogiline,” ütles Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets.

Pärilikkus määrab poole

Tulevase naise kehas on lootena kümneid miljoneid folliikuleid, mille sees on varjul munarakud. Sünnihetkeks on munarakkude arv langenud juba nelja miljonini. Kui neiu saab suguküpseks on tema munasarjades tallel veel kuni miljon munarakku. Nende arv väheneb üsna ühtlaselt kuni 40nda eluaastani, mil langus järsult kiireneb.

Eesti naine jõuab menopausi keskmiselt 50-51-eluaastaks. See tähendab, et munasarjades asuvad folliikulid ja nende sees asuvad munarakud on saanud peaaegu otsa. Menstruatsioonid lõppevad, naine pole võimeline enam rasestuma.

Salumetsa sõnul on kaksikutega tehtud uuringutest teada, et pärilikkus määrab umbes poole sellest, millal naise menopaus algab. Ülejäänu sõltub eluviisidest, näiteks suitsetajatel algab menopaus varem.

Äsjane uuring näitas, et üks geenivariant 17-st mõjutab menopausi algust, tuues selle maksimaalselt terve aasta võrra ettepoole. “Samad geenid osalevad ka vananemisprotsessi reguleerimises. Munasarjade vananemist ei saa vaadata eraldi terve organismi vananemisest,” ütles Salumets.

Tema sõnul on teada, et naistel, kelle menopaus on hilisem on suurem risk haigestuda rinnavähki. Samas on hilisema menopausiga naiste eluiga siiski keskmiselt pikem kui naistel, kelle menopaus algab keskmisest varem.

Menopausi algust mõjutavate geenide väljaselgitamine võib Salumetsa sõnul anda tulevikus võimaluse geenitestide abil ennustada naise rasestumise võimet. “Testide abil oleks võimalik üles leida sellised naised, kelle munasarjad võivad lakata varem töötamast. Munarakkude külmutamine oleks väga hea variant neil rasestumiseks hilisemas eas,” ütles Salumets.

Täna selliseid teste pole, kuid Salumetsa sõnul koguneb infot iga päevaga juurde ning võimalus kokku panna ultraheliuuringute, vere biokeemiliste analüüside ja geeniuuringute tulemused võivad avada pere planeerimisel uusi võimalusi.

• Tweet