27.01.2012 13:18

Naise menopausi ajastavad geenid dirigeerivad ka vananemist

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (7)

Rahvusvaheline uuring leidis genoomis 13 uut piirkonda, mis reguleerivad naise menopausi algusaega. Samadel geenidel on oluline roll ka vananemise ja organismi immuunsuse regulatsioonis.

Ajakirjas Nature Genetics ilmunud uuring vaatles enam kui 50 000 Euroopa päritolu 40-60 aasta vanuse naise genoomi. Artikli autorite seas on ka Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu ja reproduktiivmeditsiini tehnoloogia arenduskeskuse teadlased.

Leiti 13 seniteadmata piirkonda genoomis, mis mõjutavad menopausi algust, lisaks saadi kinnitust nelja juba varasemates uuringutes avastatud piirkonna puhul. Enamik neist 17 genoomipiirkonnast on seotud DNA kahjustuste parandamise või immuunsüsteemi toimimisega.

 “Uuringusse kaasatud naisi valiti eesmärgiga uurida menopausi alguse normaalset varieeruvust, kui menopaus algab enne 40ndat eluaastat, siis on see patoloogiline,” ütles Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets.

Pärilikkus määrab poole

Tulevase naise kehas on lootena kümneid miljoneid folliikuleid, mille sees on varjul munarakud. Sünnihetkeks on munarakkude arv langenud juba nelja miljonini. Kui neiu saab suguküpseks on tema munasarjades tallel veel kuni miljon munarakku. Nende arv väheneb üsna ühtlaselt kuni 40nda eluaastani, mil langus järsult kiireneb.

Eesti naine jõuab menopausi keskmiselt 50-51-eluaastaks. See tähendab, et munasarjades asuvad folliikulid ja nende sees asuvad munarakud on saanud peaaegu otsa. Menstruatsioonid lõppevad, naine pole võimeline enam rasestuma.

Salumetsa sõnul on kaksikutega tehtud uuringutest teada, et pärilikkus määrab umbes poole sellest, millal naise menopaus algab. Ülejäänu sõltub eluviisidest, näiteks suitsetajatel algab menopaus varem.

Äsjane uuring näitas, et üks geenivariant 17-st mõjutab menopausi algust, tuues selle maksimaalselt terve aasta võrra ettepoole. “Samad geenid osalevad ka vananemisprotsessi reguleerimises. Munasarjade vananemist ei saa vaadata eraldi terve organismi vananemisest,” ütles Salumets.

Tema sõnul on teada, et naistel, kelle menopaus on hilisem on suurem risk haigestuda rinnavähki. Samas on hilisema menopausiga naiste eluiga siiski keskmiselt pikem kui naistel, kelle menopaus algab keskmisest varem.

Menopausi algust mõjutavate geenide väljaselgitamine võib Salumetsa sõnul anda tulevikus võimaluse geenitestide abil ennustada naise rasestumise võimet. “Testide abil oleks võimalik üles leida sellised naised, kelle munasarjad võivad lakata varem töötamast. Munarakkude külmutamine oleks väga hea variant neil rasestumiseks hilisemas eas,” ütles Salumets.

Täna selliseid teste pole, kuid Salumetsa sõnul koguneb infot iga päevaga juurde ning võimalus kokku panna ultraheliuuringute, vere biokeemiliste analüüside ja geeniuuringute tulemused võivad avada pere planeerimisel uusi võimalusi.

 

bl4ckix/Flickr 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

USA riiklik terviseinstituut 11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik?

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

28.05.2014 22:02

Prantsusmaalt leiti 2300 aasta vanune valehammas

Raudhammas kaunistas noorelt surnud naise laipa.

29.04.2014 14:06

Mehe lõhn teeb tuimaks (1)

Meesteadlased tekitavad laborihiirtes stressi.

23.04.2014 13:45

Alkohol lõhub raku jõujaamad

Pidev napsitamine kahjustab mitokondrite taastumisvõimet.

17.04.2014 17:23

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Biokeemikud leidsid seni tabamatuks jäänud valgumolekuli, mis lubab munarakul spermatosoidiga ühineda.

15.04.2014 16:23

Kas pikk lõunauinak lühendab elu?

Tunnist pikem lõunauni viitab võimalikele terviseprobleemidele.

10.04.2014 18:37

Geenimanipulatsioon lubab elundeid uuendada (1)

Vananeva hiire harkelund muudeti uuesti nooreks.

09.04.2014 15:52

E-sigaret on sama kahjulik kui tavaline sigaret (3)

Elektroonilised sigaretid avaldavad pärilikkusainele sama mõju kui teised tubakatooted.

Michelle Tribe/Flickr 10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (7)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

29.05.2014 22:10

Kaotatud geenid muutsid katku surmavaks

Muhkkatk surmas 14. sajandil pea poole Euroopa elanikest. Kuidas sellised laastavad haigused tekivad?

20.05.2014 11:58

Kas kaitsesüstimised tekitavad autismi? (2)

Kindlasti mitte.

25.04.2014 20:00

Mis piirab inimese eluiga?

Ajahammas pureb meie tüvirakke.

22.04.2014 15:54

Kuidas tekivad inimese kehas elutsevad bakterikooslused?

Lapsepõlv ja kooliaeg jätavad inimese mikrofloorale jälje.

16.04.2014 20:15

Lihasööjabakteri võidukäik algas 30 aastat tagasi

Praegu surmab streptokokk aastas ligi pool miljonit inimest.

14.04.2014 15:58

Haigustekitajad vormivad keha kaitsevõimet

Keskkond kujundab immuunsüsteemi rohkem kui geenid.

10.04.2014 10:23

Vanade inimeste Eesti, aga võib-olla praegusest tervem

Meditsiin aastal 2032: keskmine eluiga on aastal 2032 Eesti naistel 85, meestel 80. Ühiskonnas on palju eakaid, aga pensionipõlve enam ei ole.