19.12.2011 09:03
Napsilembesed hiired aitavad alkoholismi uurida
Alkoholisõltuvusega aretatud hiired aitavad mõista,
millist rolli mängivad alkoholismi juures pärilikud tegurid ja elustiil.
Teadlaste aretatud uus hiireliin eelistab alkoholi
teistele jookidele. Hiired joovad alkohoolseid jooke teistest mudelloomadest
rohkem ning nende napsitamiskomme sarnaneb inimeste omale, muuhulgas kalduvad
nad alkoholiga liialdama.
Ajakirjas Addiction Biology avaldatud värske uuring leidis, et hiired saavutasid igapäevase trimpamise tulemusel raske joobe, mille
puhul alkoholisisaldus veres oli enam kui 2,6 promilli. Inimeste puhul on see
võrreldav kõige kroonilisemate alkohoolikute tasemega.
"Uue hiireliini napsitamisharjumus pakub alkoholi
liigtarbimise uurimiseks ainulaadset võimalust. Samuti võimaldab see välja
selgitada liigtarbimist soodustavaid tegureid ning alkoholiga liialdamise
psühholoogilisi, käitumuslikke ja toksikoloogilisi tagajärgi," selgitas uuringu
autor Nicholas Grahame USA Indiana ülikoolist.
USA riikliku tervishoiuinstituudi andmetel kuritarvitab
alkoholi või on sellest sõltuvuses hinnanguliselt 17,6 miljonit ameeriklast.
Eestis pakuvad erinevad hinnangud alkoholisõltlaste arvuks kuni 200 000
inimest.
Kuna hiirte geneetiline materjal on inimeste omale väga
sarnane (80 protsenti geenidest kattuvad), sobivad loomad tugevalt
geneetilistest teguritest mõjutatud alkoholismi uurimiseks suurepäraselt.
Alkoholismi arenguga seostatakse ka elustiili. Teadlased
saavad mudelloomi uurida meetodite abil, mille kasutamine ei tuleks inimeste
puhul kõne alla.
"See tugeva alkoholisõltuvusega hiireliin peaks
aitama meil paremini mõista peamist alkoholitarbimisega seotud ajumehhanismi
ning samuti ka alkoholi toksilist mõju ajule, mis omakorda võib viia tõhusa
ravi väljatöötamiseni," täpsustas Grahame.
Sarnaselt inimestele tekib hiirtel joobnud olek, kui nad
tarvitavad alkoholi kiiremini kui maks seda lagundada ja organismist välja
uhtuda suudab. Tüüpiliselt tuleb teadlaste aretatud uuel hiiretõul kõrgeima joobeastme
saavutamiseks napsitada 6-7 tundi järjest. Muuhulgas avastasid teadlased hiirte
joomisharjumusi jälgides, et väikesed närilised on innukad kangemat kraami
rüüpama ka öösiti.
Käesoleva uuringu autorid on varem analüüsinud, kui purju
hiired jäävad. Selleks testiti purjus hiirte võimet liikuda tasakaalupoomil.