2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Närvirakkude signaaliülekanne on seniarvatust oluliselt keerukam
25.02.2011 11:20

Närvirakkude signaaliülekanne on seniarvatust oluliselt keerukam

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)

Närvisüsteem pakub põnevaid avastusi pea igapäevaselt. Northwesterni ülikooli neurobioloogide uurimuse põhjal võib signaal edasi kanduda  aksonilt aksonile.

Närvirakkude vahelise signaalide ülekande uurimisega tegelevad igapäevaselt paljud teadlased. Nende mehhanismide mõistmine on vajalik, et leida  paremaid viise näiteks epilepsia või Alzheimeri tõve ravimiseks. Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud tulemused viitavad sellele, et ka kõige tavalisem signaaliülekanne on ilmselt palju keerukam, kui seni on arvatud.

Närvirakud koosnevad rakukehast ning jätketest. Dendriidid on lühemat sorti harunenud jätked, mis võtavad närvirakkudelt signaale vastu, aksonid ehk neuriidid juhivad signaali teistele neuronitele edasi. Sellisel kujul on närviraku tööpõhimõte kirjas bioloogiaõpikutes.

Northwesterni ülikoolis läbi viidud uurimus  võib seda alustõde muuta – tuleb välja, et aksonid suudavad ka üksteisega suhelda, ilma et signaalid jõuaksid dendriitide või rakukehani. See on midagi täiesti uut, sest teadaoleva mudeli järgi liigub info närvirakus nii, et ühe närviraku akson on ühenduses teises neuroni dendriidi või rakukehaga, mitte aksoniga.

“Kirjeldasime neuronite töös hulga üksikasju, mis lükkavad ümber  õpikutõdesid,” ütles  üks uurimuse autoritest neurobioloogia professor Nelson Spruston.

Spruston ning tema õpilane Mark Sheffield  avastasid, et üksikud närvirakud suudavad signaali edasi saata ka sel juhul, kui puudub elektriline stimulatsioon rakukehas või dendriitides.

Tuleb välja, et ka neuron suudab  ärritust salvestada, ning isegi mitme minuti vältel. Närviraku jaoks on see väga pika aeg, kuna tavaliselt tekib ja liigub ärritus sekundi murdosa jooksul.

Uurijad arvavad, et sarnast nähtust võib olla registreeritud juba varem, kuid ilmselt on seda peetud mõõteveaks.  “Võime seda kutsuda rakumäluks. Närvirakk reageerib ju sellele, mis on juhtunud minut aega tagasi. Neuroni jaoks on see kauge minevik," ütles Spruston.

“Rakumälu” hoitakse aksonis. Kõige ootamatumad tulemused said nad siis, kui tegid katseid hiire ajust pärinevate närvirakkudega. Ühe närviraku stimuleerimisel tekkis ärritus teises, stimuleerimata närvirakus, ning signaal liikus edasi ainult aksonite kaudu.

“Närvirakkude aksonid suudavad üksteisega suhelda. Aga mil kombel, seda ei tea keegi,” ütles Spruston . “Nüüd on vaja teada saada, kui tavaline  see on ning mis tingimustel see toimub.” Uurija lisas, et signaalide liikumine aksonites on tuhandeid kordi aeglasem kui dendriitide ja aksonite vahel. Seetõttu on võimalik, et sel kombel saab edasi kanduda vaid teatud osa ärritusest.

25.02.2011 21:23
Jaan

soovitan selle pressiteate ja uudise kriitiliseks hindamiseks läbi lugeda järgmise vastavat teadustööd kokku võtva (ingliskeelse) blogipostituse - http://neurodojo.blogspot.com/2011/02/we-havent-seen-this-in-mammal-rewrite.html

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus