Nõelravi molekulaarne toime välja selgitatud

Uus uurimus aitab mõista, miks nõelte torkamine kehasse aitab valu leevendada.

Ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud artiklis kirjutavad Rochesteri ülikooli meditsiinikeskuse teadlased, et nõelravi mõjumises mängib võtmerolli molekul nimega adenosiin. See molekul reguleerib kehas und, mõjutab südametööd ja on põletikuvastase toimega. Samuti toimib adenosiin loodusliku valuvaigistina, muutudes nahas aktiivseks peale vigastuse teket ning surudes maha närvisignaale sarnaselt levinud valuvaigistile lidokaiinile, kirjutas Physorg.

Käesolevas uurimuses leidsid teadlased, et adenosiin on väga aktiivne ka sügavamates kudedes, mida nõelraviga mõjutatakse. Teadlased uurisid nõelravi mõju perifeersele närvisüsteemile – meie kehas leiduvatele närvidele, mis ei ole ei pea- ega seljaaju osaks. Uurimus kinnitas varasemat arusaama, mille kohaselt nõelravi tekitab signaale, millele vastusena saadab aju välja looduslikke valuvaigisteid endorfiine.

„Nõelravi on mõnedes piirkondades olnud juba üle 4000 aasta üks peamisi ravimeetodeid, kuid kuna selle ravitoimet pole täielikult mõistetud, on paljud inimesed selle osas skeptilised,“ ütles uurimust juhtinud Maiken Nedergaard. „Selles töös kirjeldame ühte mehhanismi, mille kaudu nõelravi valu leevendab.“

Katse käigus viisid teadlased nõelravi läbi hiirtel, kelle käpp valutas. Iga hiir sai nõelravi poole tunni jooksul põlve läheduses asuvasse tunnustatud nõelravipunkti. Peenikesi nõelu pöörati õrnalt iga viie minuti jooksul nagu ka inimeste nõelravi korral. Keskenduti eelkõige adenosiini rollile.

Tavalise adenosiini tasemega hiirtel vähendas nõelravi valu. Hiirtel, kelle rakkudes adenosiini retseptorid olid välja lülitatud, nõelravi mingit toimet ei omanud. Kui adenosiini tootmist kudedes suurendati, vähenes valu isegi ilma nõelravita. Nõelravi ajal ja vahetult peale ravi oli adenosiini tase nõelade lähedal asuvates kudedes 24 korda suurem kui enne ravi.

• Tweet