04.01.2010 12:53
Norras leiti lahendus superbakteri kontrollimiseks
Mõnikümmend aastat tagasi oli ravile allumatu
superbakter Norras sama tõsiseks surma põhjustajaks kui mujal maailmas, kuid
nüüdseks on tol ajal kasutusele võetud agressiivne programm muutnud Norra
maailma kõige nakkusevabamaks riigiks.
Metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus (MRSA) on enamasti haiglates leviv ja
antibiootikumide ravile allumatu superbakter, mis ainuüksi USA-s põhjustab iga
aasta 19 000 inimese surma – seda on rohkem, kui AIDS-i põhjustatud
surmajuhtumeid. Norras kasutusele võetud meetod näitab aga, et neid surmasid
oleks küllalt lihtsalt võimalik vältida, kirjutas AP.
Umbes üks protsent
kõigist arenguriikides elavatest inimestest kannab MRSA-d oma nahal. Enamasti
on bakter ohutu, kuid kehasse näiteks läbi kriimustuse sisenedes võib see
osutuda surmavaks. MRSA levib kiiresti haiglates, kus haigustest nõrgestatud
inimesed on vastuvõtlikumad, kuid haiguspuhanguid on olnud ka vanglates,
spordisaalides ja isegi randades.
"On väga kurb, et
kohati sureb selle bakteri tõttu väga palju inimesi, kuna oleme Norras
näidanud, et MRSA-d on võimalik kontrollida ilma erilise vaevata,” ütles Oslo
MRSA-ekspert Jan Hendrik-Binder. „Selleks tuleb aga sellesse ohtu tõsiselt
suhtuda, sellele tuleb tähelepanu pöörata ja ei tohi alla anda.”
Maailma
terviseorganisatsiooni andmetel on haigustekitajate hulgas leviv
antibiootikumiresistentsus üks tõsisemaid meie planeeti ähvardavatest
terviseprobleemidest. Ravimite väärkasutamine ja ülekasutamine on põhjustanud
mutatsioone varem ravitavates haigustes nagu tuberkuloos ja malaaria, muutes
nende ravimise raskemaks ja mõnikord võimatuks. Norras leitud lihtne lahendus
annab aga lootust paremale tulevikule.
Norra mudel on üllatavalt
lihtne. Esiteks kirjutavad arstid Norras välja vähem antibiootikume kui kusagil
mujal, seega on haigustekitajatel raskem resistentseks muutuda. MRSA-ga
nakatunud patsiendid isoleeritakse ja bakteriga nakatunud meditsiinitöötajad
saadetakse koju. Arstid uurivad iga MRSA juhtumit põhjalikult, küsitledes
patsiente nende reiside kohta ja testides kõiki, kes nendega kontaktis on olnud.
"Me ei kirjuta
antibiootikume välja igale inimesele, kellel on palavik. Me soovitame neil
vastu pidada ja oodata ning anname enesetunde parandamiseks Tylenoli,” ütles
norra arst John Birger Haug. Oma rolli mängivad kindlasti ka Norra tugevad
sotsiaalsed garantiid – haigetele inimestele ja haigete lastega vanematele
makstakse rahulikult kodus paranemise ajal palka. Ravimite reklaamimine on aga
üldse keelatud, mistõttu patsiendid ei oskagi arstilt kangete ravimite
väljakirjutamist nõuda.
Kuigi norralased ise
suudavad superbakterit kontrollida, teevad muret inimesed, kes bakteri
reisidelt kaasa toovad. Peaaegu kõik eelmisel aastal MRSA-diagnoosi saanud
inimesed olid välisriikides käinud.
Norras on vaid ühe
protsendi kõigist stafülokoki-nakkuste puhul tegemist MRSA-ga, samas kui selles
osas maailmas juhtpositsioonil olevas Jaapanis on see protsent koguni 80,
Iisraelis 44, Kreekas 38, USA-s 63 ja Suurbritannias 45.
Kas Norra programm
töötaks ka mujal? Mitmed näited kinnitavad, et töötaks küll. Suurbritannias
Kings Lynnis asuva Queen Elizabethi haigla mikrobioloogi Lynne Liebowitzi
eestvõtmisel paluti sealsetel arstidel lõpetada kahe teadaolevalt MRSA nakkuse
levikut lihtsustava antibiootikumi kasutamine. Vaid kuu aega hiljem hakkasid
MRSA juhtumid vähenema ning see trend jätkub tänaseni. Kui viis aastat tagasi
oli selles haiglas 47 MRSA juhtumit, siis eelmisel aastal vaid üks
Kui kuuldus Liebowitzi
edust levis, palusid tema abi ka teised haiglad. Praeguseks on ta oma
eksperimenti sama edukalt korranud juba neljas haiglas.”See on tõsiselt
närvesööv, et inimesed surevad nakkusesse, mida saaks vältida,” ütles ta.
Jaapani kõrgtehnoloogiaga
varustatud ülimodernsetes haiglates sureb MRSA nakkusesse igal aastal
17 000 inimest. Tokyo Juntendo ülikooli haigla nakkustearsti Satoshi Hori
sõnul kirjutavad arstid välja liiga palju antibiootikume, kuna ravimifirmad
annavad neile raha ravimite soovitamise eest patsientidele.
Hori enda haiglas
kirjutatakse antibiootikume nüüd välja vaid nendele, kes seda tõsiselt vajavad,
nakkust kandvaid inimesi uuritakse põhjalikult ja isoleeritakse. Praeguseks on
selles haiglas MRSA juhtumite arv langenud kahe kolmandiku võrra.
MRSA leviku vastaste
programmide eest tasumisega pole neid kasutusele võtnud haiglatel siiani
probleeme olnud – tunduvalt rohkem hoitakse kokku üha väiksema arvu nakatunute
ravi pealt. Lisaks arstidele saavad oma osa anda ka patsiendid, andes
haigustele taandumiseks vaid veidi rohkem aega ning mitte nõudes oma
perearstilt iga köha korral antibiootikume. Kui antibiootikumiresistentsuse
levikut kontrolli alla ei saada, võime peagi olla tagasi aastas 1913, kui
antibiootikume veel polnud ning iga väiksemgi operatsioon võis nakkusohu tõttu
lõppeda surmaga.