Passiivne suitsetamine jätkub ka pärast suitsetaja lahkumist

Suitsetamise kahjulikkuses ei kahtle enam keegi. Ka passiivsest suitsetamisest on palju räägitud. Nüüd aga selgub, et olemas on ka veel nii-öelda kolmanda taseme suitsetamine, mis ohustab eelkõige väikelapsi.

Uue uurimuse kohaselt tekib nikotiini reageerimisel teise õhus levinud kemikaaliga ohtlik kantserogeenne aine. Nikotiin jääb kergesti pidama seintel, esemete pindadel ning riietel. Seetõttu ongi nii lihtne lõhna järgi aru saada, et ruumis on hiljuti suitsetatud. „Nikotiin võib pindadel püsida isegi kuid,“ ütles uurimuses osalenud Hugo Destaillats San Franciscos asuvast uurimisasutusest Lawrence Berkeley National Laboratory.

Varemgi on teatud, et nikotiin seostub tugevalt pindadega ning püsib seal pikka aega. Siiani polnud aga kuigi palju tähelepanu pööratud nikotiini ja õhus leiduvate molekulide vaheliste reaktsioonide saadustele, kirjutas LiveScience.

Destaillats koos kolleegidega leidsid, et nikotiini reageerimisel õhus leiduva lämmastikushappega (HNO₂) tekivad tubaka-spetsiifilised kantserogeensed nitrosamiinid ehk TSNA-d. Need molekulid kuuluvad olulisemate tubakasuitsuga seotud kantserogeensete ainete hulka.

Teadlased kasutasid katset läbi viies tselluloosi pinnana, kuhu nikotiin saaks kinnituda. Seejärel töödeldi tselluloosi kolme tunni jooksul lämmastikushappega. Pärast kolmetunnist kõrgendatud kontsentratsiooniga lämmastikushappega kokkupuutumist oli TSNA-de  hulk kümnekordistunud.

„Arvestades seda, kui kergesti nikotiin riietesse, juustesse ja teistele pindadele kinni jääb, on TSNA-dega kokkupuutumine tõsine ning seni alahinnatud terviserisk,“ ütles uurimuse esimene autor Mohamad Sleiman, samuti Berkeley laborist.

Kuna lämmastikushappe üheks oluliseks allikaks on mootorsõidukid, uurisid teadlased ka ühe ahelsuitsetajast veoautojuhi auto sisepindu. Mõõtmised näitasid, et auto terasest kindalaeka pinnal oli keskmisest märgatavalt kõrgem TSNA-de kontsentratsioon.

TSNA-d satuvad organismi peamiselt kas tolmu sisse hingates või läbi naha selle kokkupuutumisel reostunud pindadega. Seetõttu on väga suures ohus näiteks mööda vaipkattega põrandaid ringiroomavad imikud.

Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud artiklis kirjutavad teadlased, et abi pole ka sellest, kui suitsetamise ajaks aken lahti teha. Isegi väljas suitsu tegemine ei aita probleemi täielikult kaotada, sest nikotiin haakub suitsetaja riiete ja naha külge ning tuleb temaga tuppa kaasa.

Teadlased toovad ka välja soovitusi riskide vähendamiseks. Lisaks suitsuvabade piirkondade loomisele ja autos suitsetamisest loobumisele tuleks ära vahetada ka seinakatted ruumides, kus on varem suitsetatud.