21.11.2011 11:51
Personaalne vähiravi: mida varem, seda parem?
Kopsukasvaja rakud
Foto: Anne Weston, LRI, CRUK. Wellcome Images
Kopsuvähk on väga levinud kasvaja. Euroopas põhjustab see iga viienda vähisurma. Eestis haigestub aastas kopsuvähki ligi 700 inimest.
Vastavalt kasvajarakkude tüübile jagatakse haigus mitmeks vormiks. Ligi 90 protsenti kõikidest kopsuvähi juhtudest kuuluvad niinimetatud mitteväikerakuliste kasvajate hulka.
Umbes viiendikul sellist kopsuvähki põdevatel inimestel on mutatsioon EGFR-geenis, mis sisaldab infot ühe kasvufaktori retseptori tootmiseks. Muundunud retseptorvalk paneb vähirakud ülikiiresti kasvama ning tekitab kehas uusi haiguskoldeid. Selline vähk on eriti agressiivne.
2009. aastast on Euroopa Liidus müügiluba gefitiniibi nimelisel ravimil. Gefinitiib on niiöelda märklaudravim – see pidurdab üksnes EGFR-geeni mutatsiooniga kopsuvähi rakkude kasvu ning lisab haigele kuni kümmekond elukuud.
Maailma ravimiturul on veel mõned sarnased preparaadid, mis suudavad üsna efektiivselt tappa kindlate mutatsioonidega vähirakke.
USA onkoloogiahaiglad uurivad tihti kasvajate geene, kuid märklaudravimid ei ole kõikidele kättesaadavad. Neid kasutatakse tihti alles siis, kui tavapärased ravivõtted ei mõju.
Ajakiri Nature kirjeldas 64-aastase kopsuvähki põdeva advokaadi lugu.
Mehe kasvaja geenianalüüsi tulemused olid lootusrikkad. Vähirakkudest leiti mutatsioon, mille vastane ravim crizotinib oli parasjagu kliiniliselt katsetamisel.
Kuid arstid määrasid ravimit vaid haigetele, kellele keemiaravi üldse ei mõjunud.
Nii pidi inimene ootama rohkem kui aasta, selle aja jooksul levis vähk mõlemasse kopsu.
Lõpuks kasutusele võetud uus ravim hävitas kasvaja paari nädalaga ning mehe tervis muutus tunduvalt paremaks. Võimalik, et varasema kasutamise korral oleks crizotinibi mõju olnud veelgi tõhusam.
Onkolooge ja geneetikuid huvitabki nüüd, kas piisavalt varase märklaudraviga oleks võimalik mitte ainult inimeste elu pikendada, vaid neid täiesti terveks ravida.
Marylandis asuv USA rahvuslik vähiinstituut plaanib kliinilisi katsetusi, mis peavad andma selguse, kuidas mõjub kopsuvähihaigetele võimalikult varane märklaudravi.
Selleks võetakse kirurgiliselt eemaldatud kasvajatest koeproovid ja määratakse kindlaks, millised muutused vähirakkudes esinevad. Kui kasvajas esineb mutatsioon, mille vastu on ravim olemas, hakatakse preparaati kohe kasutama, et siirded kehas häviksid.
Sarnaseid ravivõimalusi on varem testitud väikse hulga vähihaigete peal ning seni on saadud üsna vasturääkivaid tulemusi.
Rahvusliku vähiinstituudi teadlased loodavadki, et suur ja täpselt planeeritud kliiniline katse peaks andma selge vastuse, millist ravistrateegiat edaspidi kasutada. Soovitud suurusega valimi saamiseks peavad uurijad ilmselt kõvasti vaeva nägema.
Vaid viiendikul haigetest diagnoosivad arstid vähi piisavalt vara, et operatsioon annaks häid tulemusi ning nendest vähestel on kasvajarakkudes mutatsioonid, mille jaoks on olemas ravim.