18.05.2011 12:34

Raske lapsepõlv muudab kromosoome

Piret Pappel
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (8)

Lastekodukasvandikel esineb kromosoomimuutusi, mis võivad hilisemas eas tekitada terviseprobleeme.

Rumeenia lastekodulaste seas läbi viidud pikaajaline uuring näitas, et lapsepõlves läbielatud raskused muudavad nende kromosoome.

Telomeerid on kromosoomiotstes asuvad järjestused, mis kaitsevad rakkude jagunemisel kodeerivat DNAd. Igal rakujagunemisel jäävad telomeerid veidi lühemaks, kuid nende pikkust võib muuta ka stress. Lühenenud telomeere seostatakse mitmete haigustega, näiteks diabeedi ja dementsusega.

Ajakirjas Molecular Psychiatry ilmunud artiklis näitasid USA teadlased, et lastekodus elavatel Rumeenia orbudel olid lühemad telomeerid kui kasuvanematega lastel.

Ameeriklased on Rumeenia lastekodulaste ning asenduskodudes kasvajate tervist ja arengut uurinud juba üle kümne aasta. Programmi alguses olid lastekodud riigis tavalised ning asenduskodude süsteem alles lapsekingades.

Uuring keskendus 136 lastekodus elavale imikule ja väikelapsele, kellest pooled anti hiljem kasuvanematele ja teised jäid lastekodusse. Kui lapsed olid jõudnud kooliikka, võtsid teadlased neilt DNA-proovid ning uurisid telomeere. Tuli välja, et laste telomeeride pikkus sõltus sellest, kui kaua nad varases lapsepõlves olid lastekodus elanud.

"Laste kasvutingimused mõjutavad neid kuni kehamolekulideni välja," selgitas uuringu üks autoritest psühhiaater Stacy Drury. Varasematest uuringutest on teada, et lühemad telomeerid võivad olla inimestel, kelle lapsepõlv oli stressirohke. Laste telomeeride kohta on andmeid väga vähe, näiteks puuduvad normid, milline peaks telomeeride pikkus olema. Seetõttu ei saanud Drury töörühm lastekodulaste telomeere tavalastega võrrelda.

Kasuperes kasvamine muudab orbude elu märgatavalt paremaks. Uurijaid huvitab nüüd, kas turvaline kodu võib laste telomeerid uuesti normaalseks muuta. On teada, et telomeerid lühenevad aastate lisandudes, kuid mõnikord võib ensüüm nimega telomeraas neid pikendada. Sellist nähtust on tähele pandud täiskasvanutel, kelle telomeerid olid noorukieas lühemad.

Drury ja tema kolleegid plaanivad uuringuid jätkata vähemalt nii kaua, kuni nende väikesed katseisikud on saanud 12-aastaseks. Nad loodavad teada saada, kas lühikesed telomeerid on kehvema tervise põhjus või hoopis tagajärg. Selleks analüüsivad nad katseosaliste vaimse ja kehalise tervise näitajaid. Samuti huvitab teadlasi see, kuivõrd usaldusväärne on telomeeride pikkuse kasutamine stressimarkerina.

19.05.2011 18:15
Roman

Rumeenias jah, arvestades, missugused on nende lastekodus. Eesti lastekodud on praegu väga inimsõbralikud. Lapsed elavad vaata et tükkmaad paremini kui kodus, kus juuakse või ei armastata omi lapsi.
Need uuringud on jamad ja halvamaitselised, ei tasu teotada lastekodulapsi. Paljud neist on väga tublid.

Lisa kommentaar
24.05.2011 14:31

Roman, Sa üldse lugesid artiklit? Keegi pole rääkinud ei sellest kus halvad või head lastekodud, või kas lapsed nendes tublid või mitte. Kirjutati, et raske lapsepõlve mõju tulevikus täiskasvanule on tõestatud.

Lisa kommentaar
24.08.2011 11:44
julle

Omandatud tunnuste pärilikkus?

Lisa kommentaar
16.02.2012 04:47
endine lastekodulaps

60-ndatel Eesti inimene kulutas söögi peale ca 1rubla päevas. Lastekodus saime toitu 0,14rubla eest. Tühjakõhutunne oli tunda eriti keskkooli ajal. Unistasin, et kui ükskord lähen toole, siis ostan mida tahan ja söön kõhu täis. See sai ka tehtud. Aga see lastekoduaeg terve elu peas ja ei taha ununeda (mälestustes toit viimane järjekorras; lastekodusse tulin, kui olin 5.aastane koolieelik ja lastekodus olles lõpetasin keskkooli; olin rahulik ja eeskujulik tüdruk, kuid pidavalt põdesin - olid külmetushaigused). Ja ka peaegu, kui olen 50 on igasugused haigused kallal, isegi haruldased. 3.a. tagasi pidin töövõimetuspensioniga koju jaama (vaatamata sellele, et kõrgharidusega oli hea töökoht)).
Meie lastekodust väljalennanute hulgast vargaid ja joodikuid ka ei mäleta, et oleks (kuigi arvatakse, et endistel lastekodulastel probleemid aususega ja joomisega).
Aga midagi on siiski endistel lastekodulastel hinges ja tervisega teistmoodi.

Lisa kommentaar

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.