16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Piret Pappel
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (5)
Miks mõnes peres süüakse rammusaid roogi? Rasvase toidu mokkamööda olek sõltub geenidest, näitas St Louis´s asuva Washingtoni ülikooli arstiteadlaste uurimus.

Rasvumine on muutunud hästi elavas Läänes tõeliseks haiguseks.

Toitumist uurivad seetõttu usinalt nii bioloogid, arstid kui psühholoogid.

Washingtoni ülikooli teadlase Nada Abumradi juhitud uurimisrühma liikmed soovisid selgitada, kuidas inimese meeled mõjutavad söömist ja toidukoguseid.

Selleks uurisid nad tugevalt rasvunud inimesi. Katsealused erinesid geeni CD36 variantide poolest – osade inimeste kehas toodeti vastavat valku väga väheses koguses.

Katsete käigus maitsesid vabatahtlikud erinevaid lahuseid, mis olid sarnase välimusega.  Osad lahused olid rasvavabad ning mõned sisaldasid pisut õli.

Katsealused pidid ainult maitsemeele abil kindlaks tegema, millise lahusega oli tegemist. Selleks, et nägemis- ja haistmismeele abi mitte kasutada, maitsesid inimesed vedelikke punases valguses ja kandsid ninaklambreid.

Uurijad katsetasid erinevate õlikogusega, et teha kindlaks, kui väikest rasvahulka suudavad inimesed  kindlaks teha.

Selgus, et inimesed, kelle kehas oli valgu CD36 tase kõrgem, said kohe aru, kui toidus oli rasva. Nende tundlikkus rasva suhtes oli kuni kaheksa korda kõrgem kui sellistel inimestel, kelle kehas oli CD36 kogus väga väike.

Inimese ja teiste loomade keha vajab rasva ning tavaliselt eelistavadki pea kõik loomad energiarikkaid ja rammusaid toidupalu. Siiani uskusid teadlased, et inimesed saavad toidu rasvarohkusest aru toidu tekstuuri abil.

Kuid  maitsemeel mängib siin väga olulist rolli ning rasva tajutakse samamoodi nagu magusat ja soolast maitset.

CD36 avastasid geneetikud esmalt rottidel ja hiirtel. Loomkatsete käigus selgus, et kui CD36-geen välja lülitada, kaob närilistel rasvase toidu lembus.  Geenmuundatud loomad, kes seda valku üldse ei tooda, ei suuda rasva ka korralikult seedida.

Abumradi sõnul võib ligi viiendik inimestest kanda sellist geenivarianti, mille tõttu on neil kehas vähem CD36-valku. Need inimesed tunnevad rasva maitset kehvasti.

Närilistega tehtud katsed näitasid, et pidev rasvase toidu söömine vähendab CD36 tootmist ja see omakorda halvendab rasva olemasolu tajumist. Võimalik, et ülekaalulistel inimestel on  kehas seda valku väga vähe. Põhjuseks võib olla nii geenide kui ka igapäevaste toitumisharjumuste koosmõju.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Lipid Research.

 

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.