Ravim kustutab halvad mälestused

Vererõhuravimitel põhinev ravim võib nõrgendada või kaotada traumajärgset stressi läbi elavate inimeste halbu mälestusi, kinnitavad teadlased.

Loomade peal läbi viidud uurimused on näidanud, et hirmutavad mälestused muutuvad meenutamise käigus. Seda mälestuse staadiumit on aga võimalik alla suruda vererõhuravimiga, mis toimib beeta-adrenergiliste retseptorite blokeerijana, kirjutas LiveScience.

Hollandi Amsterdami ülikooli teadlased eesotsas Merel Kindtiga viisid vastava katse läbi ka inimeste peal. Nad õpetasid 60 katsealusel seostama ämblike pilte kerge elektrišokiga, tekitades nii halva mälestuse. Hiljem anti katsealustele kas beeta-blokeerijat nimega propranolool või platseebot.

Propranolooli saanud katsealustel esines 24 tundi hiljem oluliselt nõrgem hirmuvastus ämblike piltidele, kirjutasid teadlased ajakirjas Nature Neuroscience. Hirmuvastus ei tulnud ka hiljem tagasi, mis viitab, et see mälestus võis olla täielikult kustutatud. Kas sellise ravimi kasutamine inimeste peal on aga eetiline?

"Keerukaks muutub olukord kuritegude korral, kus ohver võib soovida oma halbu mälestusi kustutada, kuid samal ajal kaob ka võimalus anda kurjategija vastu tunnistusi,“ ütles Manchesteri ülikooli bioeetika professor John Harris. „Ka kurjategijad ja pealtnägijad võivad halbade mälestuste kustutamise põhjendusel muuta selliste ravimite abil oma võimet anda asjakohaseid tunnistusi.“

Teadlased aga üritavad leida selgust meetodites, kuidas hirm üldse tekib. 2005. aastal leidsid teadlased hirmugeeni, mille abil saab eristada inimesi, kes midagi ei karda, inimestest, kes kardavad ka iseenda varju. Eelmisel sügisel leidsid teadlased aga aine nimega beeta-kateniin, mis halvad mälestused ajju talletab.

Halbadest mälestustest võib olla võimalik lahti saada ka tahte jõul. 2007. aastal läbi viidud aju skaneerimise uurimus näitas, et katsealused suudavad spetsiifilisi mälestusi korduva harjutamise järel alla suruda.

• Tweet