Rohke kohvijoomine pikendab elu

Hommikul võib tass kohvi tunduda elupäästjana. Nüüd selgub suuremahulisest ja pikaajalisest uuringust, et kohvi võib isegi eluiga pikendada, oluline on vaid juua piisavalt.

Uuringu käigus jälgiti paarikümne aasta jooksul 129 000 meest ja naist ning tuli välja, et neil, kes jõid päevas mitu tassi kohvi, oli palju väiksem risk surra südamehaigusse, kirjutas New Scientist.

Naisi, kes jõid päevas neli kuni viis tassi kohvi, ähvardas südamehaigusse suremise risk 34 protsenti vähem. Mehi, kelle päevane kohvinorm oli üle viie tassi, ähvardas südamehaigus jalalt niita 44 protsenti väiksema tõenäosusega.

Uuring lisab tuge hüpoteesile, et kohvi võib olla abiks südamehaiguste vältimisel. Ilmselt aitab kohvi ära hoida varajast põletikulist reaktsiooni, millest südamehaigused alguse saavad.

„Paistab, et kohvil on mõju, mis pole veel kindlaks tehtud. Üldiselt aga polegi kohvi nii paha,“ ütles uuringut juhtinud Esther Lopez-Garcia, Madriidi ülikooli epidemioloog. Kuid ta hoiatab, et inimesed ei tohiks kiirustada ega hakata otsemaid uuringu tulemustest lähtuvalt endale kohvi sisse kallama.

„Enne, kui võib öelda, et kuni seitse tassi kohvi päevas on tervisele kasulik, tuleb oodata sellele väitele kinnitust,“ ütles Florence’i ülikooli epidemioloog Fransesco Sofi, kes pole uuringuga seotud.

See pole esimene kord, kui teadlased on leidnud, et kohvi joomine ja hea tervis võivad olla omavahel seotud. Lisaks sellele, et südameinfarkti risk on madalam on kohvi joomist seostatud ka madalama riskiga haigestuda maksavähki või diabeeti.

Lopez-Garcia puhul oli varasemate uuringu üks nõrku kohti see, et uuritavate kohvijoomisharjumusi vaadeldi vaid uuringu alguses ning eeldati, et see jätkub samamoodi aastaid või aastakümneid.

Selles uuringus vastasid osalejaid iga paari aasta tagant küsitlusele, mis puudutasid ka toitumisharjumusi ja keskkonda, aga ka vitamiinide ja alkoholide tarvitamist.

1980ndate aastate algul koguti andmed 86 214 naise kohvi tarbimise kohta meditsiiniõdede tervist puudutava uuringu raames. 1986. aastal alustati 41 736 mehe andmete kogumist, ka siin oli tegu tervishoiutöötajatega.

Kui andmete analüüs 2004. aastal lõpetati, oli uuringuosalistest 6888 meest ja 11 095 naist surnud, paljudel oli surma põhjustanud süda südameveresoonkonna haigused.

Nii meeste kui naiste puhul oli kohvi selgelt tervisele kasulik. Kui analüüsis võeti kõrvale ka muud tegurid, näiteks suitsetamine ja ülekaalulisus, siis tuli välja, et päevas viis tassi kohvi joovaid naisi ähvardas ükskõik millisel põhjusel suremise risk 26 protsenti vähem. Üle viie tassi päevas joovate meeste puhul oli sama näitaja 35 protsenti.

„Mida rohkem kohvi juua, seda väiksem on surmarisk,“ väidab Lopez-Garcia. Ta on arvamusel, et kohvis leiduvad põletikuvastased ained on põhjus, miks kohvi on tervisele kasulik ja seda hoolimata asjaolust, et kofeiin tõstab vererõhku ja sellega seoses ka südameinfarkti riski. „Meil on hüpotees, et kofeiini mõju on lühiajaline, pikaajaliselt on aga olulised hoopis kohvi muud mõjud,“ ütles ta.

Samas on uuringuid, mis on leidnud täiesti vastupidist. 2007. aastal analüüsiti 20 uuringut kohvi ja tervise seoste kohta ega leitud mingeid märkimisväärseid seoseid.

Kaks aastat tagasi leidsid Kanada teadlased, et inimestel, kellel on mutatsioon geenis, mis vastutab kofeiini ainevahetuse eest, oli rohkem südameinfarkte kui neil, kes sellist mutatsiooni ei oma.

• Tweet