Rohkelt nakkushaigusi langetab IQ-taset

Soojema kliimaga riikide keskmised madalad IQ-näitajad seletuvad sellega, et aju arenguks vajalik energia suunatakse kriitilises eas võitlusse nakkushaigustega.

Maailma riikides korraldatud intelligentsustestide keskmisi tulemusi võrreldes on koostatud tabelid riikide keskmise IQ-näitajate kohta. Selles osas paistavad silma Aafrika riigid, mille IQ-skooride keskmised on maailmas kõige madalamad. Kõrgeimad tulemused maailmas on saadud Aasias, näiteks Hong Kongis 108, Taiwanis 105. Madalaim keskmine IQ on Ekvatoriaal-Guineas 59.

Nüüd on USA New Mexico ülikooli teadlased Randy Thornhilli juhtimisel avaldanud ajakirjas Proceedings of the Royal Society artikli, milles väidavad, et nende riikide keskmised intelligentsusnäitajad on tingitud asjaolust, et sealsetel elanikel tuleb rinda pista ohtlike nakkushaigustega, mida jahedama kliimaga riikides ei esine, näiteks malaariaga.

Nakkushaiguste mõju IQ-le on alahinnatud, kuid see on koos hariduse ja elatustasemega oluline tegur, mis mõjutab inimeste kognitiivseid võimeid, väidavad artikli autorid.

Enne viieaastaseks saamist kulub lapsel väga palju energiat aju arengule. Kui kehal tuleb samal ajal pidada võitlust nakkustega, siis tuuakse aju areng ohvriks, seisab artiklis.

Thornhilli töörühm vaatles kolme erinevat valikut maailma riikide keskmise IQ-näitajate kohta ning võrdles neid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetega nakkushaiguste (näiteks malaaria, teetanuse ja tuberkuloosi) leviku kohta maailmas. Tuli välja, et riigi keskmine IQ-näitaja oli otseselt seoses sellega, kui palju riigis esineb nakkushaigusi.

Thornhilli väitel on võimalik, et nakkusterohketes piirkondades elavad inimesed on paremini kohanenud immuunsüsteemiga, mis on saanud tugevneda aju arengu arvelt.

Samamoodi on varem teadlased leidnud seoseid riikide majandusarengu, hariduse ja HIVi leviku ning keskmiste IQ-tasemete vahel. Loe samal teemal lisaks Kui suur on eestlaste keskmine IQ?

• Tweet