25.11.2011 09:46
Saun tõstab tuju ja turgutab südant
Saunaskäik pole lihtsalt mõnus, sellest võib kasu olla ka
südamele, leidsid Jaapani teadlased.
Viis saunaskäiku nädalas kolm nädalat järjest parandas
kroonilise südamepuudulikkuse all kannatavate inimeste südametegevust ning
füüsilist sooritusvõimet. Samas reageerisid kehatemperatuuri tõusule ka
heaoluhormooni serotoniini vabastavad närvirakud, see võib selgitada
saunaskäigust saadavat mõnutunnet, kirjutas New Scientist.
Südamepuudulikkus on olukord, kus süda on kaotanud
efektiivselt töötamise võime, mistõttu tekib vereringe puudulikkus, millega
kaasnevad omakorda hingeldus füüsilisel pingutusel ning väsimus ja nõrkus.
Varasemad uuringud on näidanud, et saunaskäimine võib
inimese tervislikku seisundit parandada. Selle väite kontrollimiseks palusid
Jaapani Toyama ülikooli teadlased 41 südamepuudulikkust põdeval vabatahtlikul viis
korda nädalas 15 minutit leili võtta. Seejuures pidid vabatahtlikud olema pool
tundi pärast lavalkäiku teki sisse mähitud, et hoida nende kehatemperatuuri
normaalsest tasemest umbes ühe kraadi kõrgemal.
Saunaravi tulemusel kasvas südame suutlikkus verd ringi
pumbata ning suurenes ka uuringus osalenud vabatahtlike füüsiline sooritusvõime
- varasema 337 meetri asemel suutsid nad kuue minutiga kõndida keskmiselt 379
meetrit.
Samuti täheldasid uuringu autorid, et saunaravi parandas
südame sisemust katva endoteelirakkudest õhukese koe toimimist. Endoteelil on
palju funktsioone, muuhulgas sõltub selle toimimisest veresoonte läbimõõt ja
vere hüübimine.
Ajakirjas The American Journal of Cardiology avaldatud uuring näitas ka, et pärast saunaravi leidus uuritute vereringes
endoteelirakkudeks muutuda võivaid täiskasvanud tüvirakke rohkem.
Sama teadlasterühma poolt läbi viidud teises uuringus
peatati südamerabanduse matkimiseks rottidel ajutiselt vere juurdevool
südamesse. Seejärel viibisid rotid kuu aja jooksul korra päevas leiliruumis.
Hilisem vaatlus näitas, et tänu saunale oli toimunud
südame kodades vähem muutusi, mis rottidel tavaliselt tekivad pärast
südamerabandust, kui nad saunaravi ei saa. Lisaks sellele näitas ajakirjas
Heart and Circulatory Physiology avaldatud uuring, et saunaravi saanud rottidel
oli suurenend vererõhku ja uute veresoonte kasvamist reguleeriva ensüümi
endoteeli lämmastikoksiidi süntaasi aktiivsus.
Colorado ülikooli teadlase Christopher Lowry arvates võib
leilivõtmisel olla ka teistsugune kasulik mõju. Nimelt on Lowry tuvastanud
dorsaalseks raphe tuumaks nimetatavas ajupiirkonnas rühma serotoniini
vabastavaid närvirakke, mis reageerivad kehatemperatuuri tõusule.
Tõenäoliselt algatavad need närvirakud keha jahutamise,
kuid samas mõjutavad nad ka meeleolu reguleerivat ajupiirkonda, mis võib
selgitada saunaskäiguga kaasnevat mõnutunnet.
Huvitaval moel edastavad samad närvirakud signaale ka
sümpaatilisse närvisüsteemi, mille aktiveerimine tõstab vererõhku ja südame
löögisagedust. "Naha kuumenemine siiski pärsib sümpaatilise närvisüsteemi
tegevust - sellest võib olla kasu, kui teil on olnud südamerabandus,"
selgitas Lowry.
Teadlased hoiatavad, et südamepuudulikkuse all kannatavad
inimesed ei peaks siiski kohe omapäi sauna tormama, sest selle terviserikkega
tohib saunaravi teha ainult arstide järelvalve all.