07.07.2010 10:16
Silmade uurimine võimaldab Alzheimerit varakult diagnoosida
Uue
uurimuse kohaselt kuhjuvad Alzheimeri tõbe põdevatel patsientidel amüloidsed
laastud lisaks ajule ka silmade võrkkestas. See protsess toimub juba haiguse
varases järgus ning seega võib silmade uurimine aidata haigust varakult
diagnoosida.
Haiguslikke
amüloidseid naaste, mis kahjustavad rakke ja häirivad rakkudevahelist
infovahetust, peetakse Alzheimeri tõve peamiseks tunnuseks. Kuna selliseid
muudatusi ajus on praeguste meetoditega raske tuvastada, saab Alzheimeri tõve
kõige paremini diagnoosida alles lahkamisel, kirjutas LiveScience.
Üha uued
uurimused viitavad, et Alzheimeri tõve kahjustused ajus tekivad juba tükk aega
enne seda, kui vaimsete võimete halvenemine välja paistma hakkab. Kui arstid
suudaksid haigust varem diagnoosida, võib varakult ravi alustades olla võimalik
vähemalt vaimset allakäiku aeglustada.
Uues
uurimuses avastasid teadlased haigusele iseloomulikud amüloidsed naastud surnud
Alzheimeri tõbe põdenud inimeste silma võrkkestas. Naaste leiti nii nendelt
inimestelt, kellel haigus oli kindlalt diagnoositud, kui ka nendel, kellel
alles kahtlustati haiguse varase järgu esinemist.
Seejärel
muundasid teadlased laborihiiri geneetiliselt nii, et neil arenes Alzheimeri
tõbi. Naastude avastamiseks süstiti hiirte verre fluorestsentset ainet, mis
suudab läbida vere ja võrkkesta vahelise barjääri ning seostub võrkkestas asuvate
naastudega, muutes need mikroskoobi all märgatavateks. Nii leiti, et võrkkesta
tekivad naastud juba haiguse varajases, ilma sümptomiteta järgus, enne naastude
tekkimist ajus.
Teadlased leidsid ka seose võrkkestas ja ajus asuvate
naastude hulga vahel haiguse edenedes hiirtel. Kui hiiri raviti immuunsüsteemi
mõjutava ravimeetodiga, mis vähendab ajus asuvate naastude hulka, vähenes
naastude hulk samavõrra ka silma võrkkestas. See avastus viitab, et silmade
uurimine võib olla usaldusväärseks vahendiks, et hinnata aju vastust ravile. Tulemused
avaldati ajakirjas NeuroImage.