Sõltuvust põhjustab aju vähenenud plastilisus

Rottidel tekib füüsiline sõltuvus alkoholist või narkootikumidest aju plastilisuse vähenemise tulemusena.

Ajakirjas Science avaldatud prantsuse teadlaste artikli andmetel võimaldab see luua uusi meetodeid inimeste sõltuvusraviks.

Uurimistulemused näitasid, et rottidel võib sarnaselt inimestega tekkida füüsiline sõltuvus narkootilistest ainetest ning närilistel esinevad samad sümptomid, mis inimestelgi.

Pier Vincenzo Piazza ja Olivier Manzoni juhendamisel uuringu läbi viinud Bordeaux ülikooli teadlased arvavad, et on esimestena leidnud vastuse küsimusele, miks mõnedel inimestel tekib erinevalt teistest inimestest väga kiiresti füüsiline sõltuvus.

Rottidega katseid tehes tõestasid nad, et sõltuvus võib tekkida mitte peaaju struktuuri patoloogilistest muutustest tulenevalt, mis esinevad kõigil alkoholi või narkootiliste ainete tarvitajatel, vaid selle tagajärjel, et teatud juhtudel kaotab aju võime seda närvirakkude aktiivsuse muutmise arvel kompenseerida.

Narkootiliste või toksiliste ainete ning alkoholi tarvitamisel saab inimese peaaju füsioloogia rikutud nii sõltlastel, kui ka regulaarsetel tarvitajatel, kes säilitavad enesekontrolli.

Seetõttu oli teadlastel varem raske välja selgitada ühtede ja teiste aju töös esinevaid erinevusi. Rotte uurides täheldasid teadlased, et sõltuvusse sattunud isendite aju erineb nende isendite omast, kellele manustati regulaarselt kokaiini, kuid kes sõltuvuse all ei kannatanud ning omasid nn narkootilise mõju pikaajalise taandumise võimet (sünapsid vähendavad pikaks ajaks oma aktiivsust).

Terve aju sünapsid vähendavad ja suurendavad oma aktiivsust pidevalt. Seda nimetatakse sünaptiliseks plastilisuseks ning see võimaldab inimestel arendada uusi harjumusi ja näidata oma käitumises üles paindlikust.

Teadlased selgitasid välja, et rottidele lühiajaliselt kokaiini manustamine ei avaldanud sünaptilisele plastilisusele mõju, kuid narkootikumi pikemat aega tarvitades oli kõigi katseloomade juures võimalik täheldada plastilisuse defitsiiti.

Enamuse loomade aju on võimeline välja töötama bioloogilisi adaptsioone, mis võimaldavad sünaptilise plastilisuse taset järkjärguliselt narkootilise aine tarvitamise lõpetamise järel taastada.

Siiski esines mitmetel kokaiinist füüsilise sõltuvuse saanud rottidel krooniline sünoptilise plastilisuse kadu. Teadlaste arvates muudabki just see aju omaduse kaotus narkootikumide tarvitamisest, tervise halvenemisest ja sotsiaalsest hälbimisest tulenevate raskuste suhtes inimese immuunseks ning viib narkosõltuvuseni.

Uuringu autorid leiavad, et nende töö tulemusena on võimalik leida uusi lähenemisviise narkosõltuvuse ravimiseks. "Tõenäoliselt ei leia me uusi ravimeetodeid ainult narkosõltlaste ajudes muutusi uurides, sest nende hallollus on juba plastilisuse kaotanud. Tuleb uurida sõltuvuses mitte olevate narkootikume tarvitavate inimeste ajusid, millel on säilinud adapteerumisvõime," ütles Piazza.

• Tweet