10.10.2011 14:50
Suitsetajaid ohustab hulgiskleroos
Suitsetamine võib suurendada sclerosis multiplexi haigestumist.
Suitsetamine suurendab keskmiselt 1,5 korda võimalust
haigestuda sclerosis multiplexi,
näitas sel aastal rahvusvahelises teadusajakirjas PLoS ONE avaldatud analüüs.
Selle kohaselt kinnitavad erinevad uuringud suitsetamise ja hulgiskleroosi
seoseid, eelkõige suurendab suitsetamine haigestumise riski geneetilise
eelsoodumusega inimestel.
“Erinevad uuringud on tõestanud, et sclerosis multiplexi
haigestumise risk on suurem geneetiliste ja keskkonnategurite koostoimes,“
kinnitas Tartu Ülikooli närvikliiniku dotsent Sulev Haldre “Suitsetamine on üks
keskkonnategur, mida tegelikult saab vältida. Teadlikumalt tervislike eluviise järgides saab maandada nii sclerosis multiplexi kui ka teiste
haiguste riske.“
Lisaks on teadlased uurinud suitsetamise ja
koesobivusantigeenide (HLA) seoseid hulgiskleroosi haigestumisega. Varasemast
oli teada, et geen HLA DRB1*15 suurendab haiguse tekke riski ning geen HLA A*02
on vastupidiselt kaitsva toimega.
Suitsetamist ning HLA geene uuriti suitsetajatel ja
mittesuitsetajatel, sclerosis multiplexihaigestunud inimestel ja tervetel. Tulemustest järeldasid autorid, et
suitsetajatel mõlema geneetilise riskiteguriga oli 13,5 korda suurem tõenäosus sclerosis multiplexi tekkeks kui
mittesuitsetajatel ilma kummagi geneetilise riskitegurita.
Toetudes erinevate uuringute tulemustele järeldas
ajakirjas avaldatud analüüs, et suitsetamisest põhjustatud immuunreaktsioon
kopsudes võib järgnevalt viia sclerosis
multiplexi tekkeni geneetiliselt vastuvõtlikel inimestel.
Sclerosis
multiplex on kesknärvisüsteemi ehk pea-
ja seljaaju haigus, mis kõige sagedamini esineb noortel inimestel vanuses 20 –
40 eluaastat. Haigus on eluaegne, see kulgeb vahelduvate ägenemiste ja
paranemistega või krooniliselt ning progresseeruvalt. Sümptomid ja haiguse kulg
on suurel määral individuaalne. Eestis põeb sclerosis
multiplexi ligi 1500 inimest