07.04.2010 18:21
Suitsetajate IQ on madalam
Tel
Avivi ülikooli teadlaste läbiviidud uurimuses näidati, et suitsetavate noorte
meeste IQ on keskmiselt madalam kui nende mittesuitsetajatest eakaaslastel.
Senistest
uuringutest mahukaimas jälgiti enam kui 20 000 18-21-aastast Iisraeli
armeesse võetud meest. Mittesuitsetajate IQ oli keskmiselt 101, suitsetajate IQ
oli aga enam kui seitse punkti madalam ehk ümardatult umbes 94. Päevas terve
paki suitsetanud noormeeste IQ oli veelgi madalam – keskmiselt 90. Keskmiselt
jääb selles vanuses tervete meeste IQ vahemikku 84-119, kirjutas Science Daily.
"Üldiselt
on arvatud, et suitsetama hakkavad eelkõige rasketes oludes üles kasvanud
inimesed või need, kellel on madalam haridustase,“ ütles uurimuse autor Mark Weiser.
„Kuna meie uurimuses osalenud mehed on väga erineva sotsiaalmajandusliku
taustaga, saime selle teguri mõju välistada.“
Et intelligentsustaseme
mõju veelgi kindlamalt kontrollida, uuriti seda ka kaksikvendade peal, kelle
puhul taust peaks olema sama. Kui üks kaksik suitsetas ja teine mitte, oli
kõrgem IQ tavaliselt mittesuitsetajast kaksikul.
Uurimuses
analüüsiti 20 000 meest ajateenistuse ajal, aga ka enne ja pärast sõjaväes
teenimist. Kõik mehed olid hea tervise juures. Teadlased leidsid, et umbes 28 protsenti
meestest suitsetas ühe või rohkem sigarette päevas, kolm protsenti oli endisi
suitsetajaid ja 68 protsenti ei olnud kunagi suitsetanud.
Weiseri
sõnul näitab tema uurimus üleüldist trendi tervisekäitumises. „Madalama IQ-ga
inimesed kipuvad üldiselt langetama oma tervise osas kehvemaid otsuseid,“
selgitas ta. Tema arvates võib tehtud avastus aidata ennetada suitsetama
hakkamist kooliõpilaste seas. Madalama intelligentsustasemega koolilapsed
kuuluvad suitsetamise riskigruppi ning seega võiks just neile suunata
spetsiaalse ennetustöö.
"Madalama
IQ-ga inimesed pole ohus ainult suitsetamissõltuvuse pärast,“ ütles Weiser.
„Samad inimesed võivad sattuda ka ülekaalulisuse, toitumishäirete või
narkootikumidega seotud probleemide küüsi. Meie uurimuse tulemusi arvesse
võttes saaksid lapsevanemad ja terviseeksperdid aidata noortel inimestel
paremaid valikuid teha.“