09.01.2012 17:49
Tavatud maitsed eksitavad immuunsüsteemi
Ivan Pavlov pani oma kuulsate katsete puhul tähele, et koerte süljenäärmed hakkasid tööle juba enne toidu nägemist või selle lõhna tundmist. Piisas, kui loom kuulis hääli, mida ta oli eelnevalt õppinud söögiga seostama.
Sellest alates on füsioloogid leidnud, et pealtnäha täiesti mõjutamatuid keha talitusprotsesse saab tajude abil treenida.
Tuleb välja, et sarnasele harjutamisele allub ka immuunsüsteem – maitseid ja lõhnu appi võttes saab panna keha kaitsesüsteeme alla suruma.
Sarnaseid katseid on tehtud juba pikka aega. Näiteks õpetasid uurijad hiiri ja rotte seostama suhkrulahust immuunsust alla suruva ravimiga.
Pärast pikka treenimist mõjutas ka puhta suhkruvee joomine näriliste keha ja surus nende immuunvastuse maha.
Immuunsust on sel moel õnnestunud alla suruda ka siirdatud elunditega laboriloomadel.
Kuid biolooge ja arste huvitab eelkõige inimese keha kaitsevõime muutmine.
Praktiline vajadus on igati olemas – siirdatud organitega inimesed peavad tarvitama immuunsust alla suruvaid ravimeid, mis on kallid ning kurnavad keha.
Palju tõhusam oleks manipuleerida immuunsüsteemiga ning sellele selgeks teha, et uue organi ilmumisele pole vaja tormakalt reageerida.
Saksamaa Duisberg-Esseni ülikooli meditsiinipsühholoog Manfred Schedlowski suutis kümme aastat tagasi inimese immuunsüsteemi sel moel haneks tõmmata. Kuid seni polnud selge, kui püsivad on sellised seosed.
“Kui inimese kaitsevõimet saab õpetada nii, et tulemused püsivad lühiajaliselt, on see lihtsalt huvitav, mis näitab seost aju ning immuunsuse vahel. Praktiliselt ei saa seda kuidagi kasutada,” ütles Schedlowski.
Uurija näitas hiljutiste eksperimentidega, et inimese immuunsüsteemiga manipuleerimise tulemused võivad püsida ka pikemat aega.
Schedlowski tegi katseid nii rottide kui ka inimestega. 32 vabatahtlikku katsealust meest tarbisid tavatut jooki - maasikamaitselist piima, millele oli lisatud lavendliõli ning rohelist toiduvärvi.
Kolme päeva jooksul said pooled katsealustest koos piimaga immuunsust alla suruvat ravimit, pooled aga platseebotableti.
Katse järgmistes faasides said kõik osalejad piima juurde ainult platseebot. Katsete vahel oli viis ja üksteist päeva.
Sellest hoolimata olid alguses immuunsust nõrgendavat tabletti saanute keha immuunsusnäitajad märkimisväärselt alanenud. Kontrollrühmal sellist nähtust ei esinenud.
Nii suutis Schedlowski näidata, et keha kordab immuunsuse õpitud allasurumist.
See on hea uudis organisiirdamise läbielanutele. Loomulikult on vaja uurida, kuidas sellist kehamälu tugevdada ning kindlaks teha, kaua sarnane efekt kestab.
Kuid loodetavasti saab juba lähiajal vähemalt osa neeru- või maksasiirdamise järgsest igapäevasest tabletikuhjast asendada platseeboga. Olgu selleks siis mis tahes kummalise maitsega jook või pill.
Uurimus ilmus ajakirjas Brain, Behavior, and Immunity.