2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Teadlased said aru malaariaparasiidi taktikast
01.12.2009 13:20

Teadlased said aru malaariaparasiidi taktikast

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Uues uurimuses selgitati välja malaariaparasiidi meetodid peremeesorganismi immuunsüsteemi eest peitumiseks.

Malaaria on üks maailmas kõige rohkem elusid nõudvatest haigustest – iga aasta sureb malaariasse üle miljoni inimese, peamiselt Aafrikas ja Kagu-Aasias elavad naised ja lapsed. Haigust põhjustab malaariaparasiit, kes satub inimese vereringesse vaheperemeheks oleva sääse süljenäärmetest. Malaariat põhjustavaid parasiite on mitu, kuid kõige ohtlikum on parasiit nimega Plasmodium falciparum, kes põhjustab 90 protsenti malaariasurmadest, kirjutas Physorg.

Malaariaparasiit nakatab punaseid vereliblesid, kus ta saab paljuneda. P. falciparum toodab molekule nimega PfEMP1, mis saadetakse nakatatud punase verelible pinnale. Selle tulemusena muutub rakk kleepuvaks ja jääb veresoone seina külge kinni. See takistab raku liikumist põrna, kus immuunsüsteem parasiidi hävitaks. Samal ajal häirivad sellised rakud ka elutähtsate organite verevarustust.

Nooremate ja vanemate laste haigussümptomid on erinevad ja sõltuvad varasemast kokkupuutest parasiidiga. Väikestel lastel võib haigus olla eriti raske ja ravimata jätmise korral lõppeda surmaga. Haiguspiirkonnas üles kasvanud vanemad lapsed ja täiskasvanud on raskema malaariavormi vastu resistentsed, kuid suudavad siiski harva parasiidist lõplikult vabaneda.

Iga parasiit suudab toota umbes 60 erinevat tüüpi PfEMP1 molekule, seega võib iga uus nakkus kanda molekule, mida immuunsüsteem varem kohanud pole. Seetõttu on teadlased varem need molekulid vaktsiinikandidaatidena maha kandnud. On leitud aga, et PfEMP1 molekulid kuuluvad kahte peamisse klassi, mis viitab parasiidi erinevatele taktikalistele võimalustele peremeest nakatada. Kõige tõhusam taktika võib sõltuda peremehe immuunsüsteemist.

Kenya meditsiiniuuringute instituudi teadlased eesotsas George Warimwega näitasid, et parsiidid muudavad toodetavaid molekule vastavalt antikehadele, mida peremeesorganismi immuunvastuse käigus kohatakse. Lisaks näidati, et raskema malaariavormiga seotud molekulide arv ei pruugigi olla liiga suur, et neid molekule ei saaks kasutada vaktsiinidena.

"Malaariaparasiit on väga keerukas, seega tekitab immuunsüsteem temaga võitlemiseks palju erinevaid vastuseid, millest mõned on tõhusad, aga mõnedest pole üldse kasu,“ selgitas uurimuses osalenud Oxfordi ülikooli teadlane Peter Bull. „Me teame, et inimesel on väga raske nakkusest lõplikult vabaneda, mis tekitab küsimuse: kuidas õnnestub parasiidil immuunsüsteem üle kavaldada? Näitasime oma uurimuses, et kui lastel hakkavad parasiidi vastu antikehad tekkima, muudab parasiit nakatumistaktikat ja kohaneb inimese kaitsesüsteemiga.“

Teadlased uurisid malaariaparasiiti 217 malaariaga nakatunud Kenya lapse verest. Nad leidsid, et rühm PfEMP1 molekule kodeerivaid geene nimega Cys-2 olid sisse lülitatud siis, kui laste immuunsus parasiidi vastu oli madal, immuunsuse arenedes lülitas aga parasiit sisse teise geenikomplekti, peites ennast niimoodi immuunsüsteemi eest.

Warimwe ja tema kolleegid leidsid ka seose Cys-2 geenide aktiivsuse ja malaaria raske vormi esinemise vahel lastel, mis viitab, et parasiidi toodetavad erinevad molekulid võivad põhjustada spetsiifilisi haigussümptomeid. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud avastusedvõivad aidata välja töötada uusi meetodeid malaaria vastu võitlemiseks nii vaktsiinide kui ravimite näol, loodab Bull.

"Kui on olemas piiratud hulk rasket haigust põhjustavaid molekule, võib olla võimalik töötada välja vaktsiin raske malaaria vastu ja muuta haigus nii vähem ohtlikuks. Tegemist on siiski väga keerulise ülesandega,“ selgitas ta. "Samuti, kui saame aru, mida mingi kindel molekulide tüüp teeb, võime suuta välja töötada ravimi, mis selle molekuli tööd mõjutab ja raskeid haigussümptomeid leevendab.“

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus