Teenistus Afganistanis kurnab keha nagu maratonijooks

Afganistanis missioonil käinud Eesti kaitseväelaste tervisele jätab pooleaastane missioon umbes samasuguse jälje nagu maratonijooks.

Terved kui purikad – võib järeldada nende andmete põhjal, mida Tartu Ülikooli teadurid 65 Afganistani sõdima suunduva kaitseväelase tervist kontrollides leidsid.

65 kaitseväelasele tehti südame elektrokardiograafiline ja ehhokardiograafiline uuring, kardiopulmonaalne koormustest, mõõdeti nende vererõhku ja arterite jäikust ning viidi läbi terve rida biokeemilisi vereanalüüse.

“Kliiniliselt olid nad terved, kellelgi polnud südame- ja veresoonkonnahaigusi,” ütles Erik Salum, Tartu Ülikooli kardioloogiakliiniku ja TÜ biokeemia instituudi doktorant. Üks osa tema tulevasest doktoritööst põhineb sellel kaitseväelaste uuringul.

Uuritavate puhul rõhutas Salum, et Afganistani suunduvad kaitseväelased on kõik ühesuguse füüsilise ettevalmistusega ning viibivad missiooni ajal üsna sarnastes tingimustes.

Kui sõjaväelased kuus kuud hiljem missioonilt Eestisse tagasi jõudsid, seisis neil ees samasugune tervisekontroll.

Kuidas oli sõda meestele mõjunud?

„Südame ja veresoonkonna tervisele kahjustavat mõju ei tekkinud. Samas oli veres tõusnud statistiliselt olulisel määral erinevate põletikumarkerite tase,“ ütles Salum.

Põletikumarkerite muutused viitavad organismi kohastumusreaktsioonile, kui tuleb hakkama saada füüsilise ja psüühilise stressiga.

Sarnaselt tõuseb põletikumarkerite tase kestvusalade sportlastel, näiteks maratonijooksjatel. Ühes varasemas uuringus leidis sama uurimisrühm, et kahepäevase Erna retke läbiteinute veres on põletikunäitajad samuti hüppeliselt tõusnud.

„See viitab intensiivsele füüsilisele koormusele ekstreemsetes oludes. Paari päeva jooksul need näitajad siiski taanduvad,“ ütles kardioloogiakliiniku juhataja, professor Jaan Eha.

“Me ei saa väita, et Afganistanis viibimine oleks tervist kahjustav või laastav, kui me ei räägi võimalikest traumadest ja teeäärsetest pommidest,” lisas ta.

Afganistanis viibinud kaitseväelased pidid ise hindama, kui suure osa teenistuspäevast moodustas füüsiline koormus. Raskema ja kauem kestva füüsilise koormuse korral olid ka põletikunäitajad veres oluliselt kõrgemad.

 Kuidas mõjub kõrbepäike?

Talvel on Eestis inimesed enamasti D-vitamiini vaeguses. Kolmveerandil uuritud kaitseväelastest oli aprillis esimese uuringu ajal selle vitamiini tase veres alla vajaliku normi ning 14 protsendil oli D-vitamiini tase veres nii madal, et on põhjust rääkida vitamiinipuudusest.

Novembris Afganistanist tagasi tulles oli D-vitamiini tase kõigil väga tublisti tõusnud. Rühma keskmine näitaja oli kerkinud ligi 2,5 korda, olles ligi kaks korda minimaalsest normist kõrgem.

“Enamus sellest vitamiinist pidi tekkima päikesevalguse toimel, sest toiduga ei ole võimalik neid näitajaid nii kõrgele viia,” ütles Salum.

Samas ei ole võimalik päikesevalguse käes saada vitamiini üleliia, liigselt tekkinud vitamiin lagundatakse nahas ära.

Salumi sõnul oli huvitav, et neil sõjaväelastel, kelle veres tõusis D-vitamiini tase kõige rohkem, oli ka arterite funktsioon vähem häirunud.

„Siit tuleneb meie lähiaja plaan loomkatsetes edasi uurida, kas D-vitamiin suudab artereid ja südant ekstreemsetes oludes kahjustuste eest kaitsta,“ märkis Salum.

Varasemast on teada, et D-vitamiini vaegus seostub mitmesuguste kasvajate, aga ka multiskleroosi riskiga.

• Tweet