09.12.2009 14:56

Testosteroon ei põhjusta agressiivsust

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (1)
Uus teadustöö seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, mille kohaselt testosteroon põhjustab agressiivset, egoistlikku ja riskeerivat käitumist.

Zürichi ja Londoni Royal Holloway ülikooli teadlaste uurimuses näidati 120 katsealusega tehtud katses, et halva kuulsusega meessuguhormoon võib hoopis panna inimesed õiglasemalt käituma, kui see kindlustab inimese enda sotsiaalset staatust, kirjutas Physorg.

Populaarteaduslik kirjandus, kunst ja meedia on kinnistanud testosterooni kui agressiivsushormooni kuulsuse. Varasemad uurimused tunduvad seda kinnitavat – isaste näriliste kastreerimine tõi näiteks kaasa vähenenud võitluslikkuse.

Loomkatsete põhjal on aga ekslik arvata, et testosteroon põhjustab samasugust käitumist ka inimestel, leidsid uurimuse läbi viinud neuroteadlane Christoph Eisenegger ja majandusteadlased Ernst Fehr ja Michael Näf. „Tahtsime välja selgitada, kuidas mõjutab hormoon sotsiaalset käitumist,“ selgitas Christoph Eisenegger. „Tahtsime teada, mis on tõde ja mis on müüt.“

120 katsealust osalesid käitumiskatses, kus omavahel pidi jagatama rahasumma. Reeglite järgi olid lubatud nii õiglased kui ka ebaõiglased pakkumised. Mida õiglasem pakkumine, seda väiksema tõenäosusega läbirääkimiste partner tehingust keeldus. Kui kokkuleppele ei jõutud, ei teeninud kumbki pool midagi.

Enne mängu anti osalejatele kas 0,5 mg testosterooni või platseebot. „Kui uskuda üldlevinud arusaamu, võiks arvata, et testosterooni saanud katsealused muutuvad agressiivsemaks ja enesekesksemaks ja hakkavad kasutama riskantsemaid strateegiaid,“ selgitas Eisenegger.

Tulemused aga näitasid midagi hoopis muud. Kunstlikult suurendatud testosteroonitasemega katsealused tegid üldiselt paremaid ja õiglasemaid pakkumisi kui need, kes said platseebot, minimeerides nii kokkuleppe ebaõnnestumise riski. „Meie uurimus lükkab seega selgelt ümber eelduse, et testosteroon põhjustab inimestel ainult agressiivset või egoistlikku käitumist,“ ütles Eisenegger.

Pigem näitavad tulemused, et testosteroon parandab arusaama oma staatusest. Võrdlemisi lihtsate sotsiaalsete süsteemidega loomadel võib oma staatuse parem mõistmine väljenduda suurenenud agressiivsuses. „Sotsiaalselt keerukas inimühiskonnas kindlustab sotsiaalset staatust teiste inimeste toetamine, mitte agressiivsus,“ ütles uurimuse üks autoritest Michael Näf.

Uurimus näitas ka, et eelarvamus testosterooni agressiivsust suurendava mõju kohta on inimestesse sügavalt juurdunud: need katsealused, kes uskusid ekslikult, et said testosterooni ja mitte platseebot, paistsid silma erakordselt ebaõiglaste pakkumiste poolest. On võimalik, et need inimesed õigustasid endale oma ebaõiglast käitumist testosterooni oletatava mõjuga. Michael Näf selgitas: "Tundub, et mitte testosteroon ise ei suurenda agressiivsust, vaid hoopis seda hormooni ümbritsevad müüdid.“
10.12.2009 06:06
tundetu

"need katsealused, kes uskusid ekslikult, et said testosterooni ja mitte platseebot" Järelikult katsealused teadsid, et testitakse testosterooni toimet. Ei leidnud võrdlust kontrollrühmaga, milles oleks sama katse läbi viidud katsealuseid testitava aine nimetamisel rahustiks või muuks seesuguseks. Kas katse viidi läbi samade katsealustega enne testitava aine manustamist? Kas katsealuste temperamenditüübid olid protokollitud? Nt kas koleeriline platseebo manustaja ei teinud ebaõiglasi otsuseid ka platseebot manustamata või sangviinik õiglasi otsuseid ilma testosteroonita? * "Michael Näf selgitas: "Tundub, et mitte testosteroon /.../"" Tundub, et soovi korral võib tänapäeval müüte luua teaduse sildi all. Ma ei tea, kuidas teistele tundub, aga mulle tundub, et teaduslikke järeldusi teha tundumise põhjal on pehmelt öeldes petlik. Näiteks: "Kuidas teile tundub, kolleeg patoloog, kas patsient on surnud?" "Jah, kolleeg, mulle tundub nii." "Sel juhul tundub mulle, et ta varsti enam ei karju..." * "Uurimus näitas ka, et /.../" Näitas-näitas. Mõni näeb ilmutuslikke nägemusi, mida issand ise talle ilmutab. "On võimalik, et" teaduslike uurimuste sildi all tegeldakse soolapuhumisega. Mulle näitas see uurimus, et ilma uurimuseta seab selline uurimus kahtluse alla nende uurijate nimetamise teadlasteks.

Lisa kommentaar
10.12.2009 08:22
df

arvan, et täpsema ettekujutuse saamiseks uurimusest tuleks lugeda ikkagi uurimust ennast, mitte põlve otsas tõlgitud ülevaadet. arvan ka, et üritada siduda testosterooni või ka midagi muud ainult ja üheselt agressiivsusega on äärmiselt lühinägelik ja see oleks arengu seisukohalt mõttetu. kas mõne rahvuse esindajate organismis on testosterooni rohkem? miks mõned rahvad üldiselt on käitunud ajaloolis agressiivsemalt kui teised?

Lisa kommentaar

 

European Research Council 13.03.2010 12:38

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest

„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

Peeter Langovits, PM/Scanpix 10.03.2010 18:57

Kes haigestuvad Eestis ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?

Eesti paistab maailmas silma ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi haigestumise kõrgete näitajate poolest. Värske uuring leidis, et tihti on selle haiguse taustaks varasem tuberkuloosiravi, kodutus, alkoholi kuritarvitamine ja HIV-nakkus.

10.03.2010 12:20

Geenivariant suurendab oluliselt kopsuvähi riski

Kindlat tüüpi geneetilise eelsoodumusega inimestel on oluliselt suurem oht haigestuda kopsuvähki isegi kergel kokkupuutel suitsetamisega, leiti Cincinnati ülikooli uurimuses.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

22.02.2010 17:59

Lõunauinak teeb targemaks

Uue uurimuse kohaselt värskendab lõunauinak aju ja parandab õppimisvõimet. Mida kauem on inimene järjest ärkvel, seda loiumalt ta aju töötab.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

19.02.2010 14:00

Hormoon aitab autismi sümptome leevendada

Uue uurimuse kohaselt võib ema ja vastsündinud lapse vahelist sidet tugevdav hormoon aidata autistidel teiste inimestega paremini suhtlema õppida.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

10.02.2010 17:20

Passiivne suitsetamine jätkub ka pärast suitsetaja lahkumist

Selgub, et peale passiivse suitsetamise on olemas ka kolmanda taseme suitsetamine, mis ohustab eelkõige väikelapsi.

08.02.2010 16:35

Seagripi õppetunnid

Uus gripp või nn seagripp levis seniarvatust palju laiemalt. Möödunud sügisel nakatus seagrippi iga kolmas laps, selgub Suurbritannias tehtud uuringust.

04.02.2010 15:28

Internetist ostetud ravimid on ohuks tervisele

Internetist retseptiravimeid ostvad inimesed mängivad oma tervisega vene ruletti. Eriti käib see potentsiravim Viagra kohta, kirjutavad teadlased uues uurimuses.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

25.01.2010 16:10

Kas depressiooni diagnoosimist saab täpsemaks muuta?

Depressioon tabab inimesi üsna sageli, igakuiselt kannatab selle all iga kahekümnes Eesti inimene. Samas peavad arstid depressiooni diagnoosimisel ja ravi määramisel põhiliselt toetuma patsiendiga tehtud intervjuule.

21.01.2010 08:20

Kuidas inimorganism end HIVi eest kaitseb?

HIVi nakatumine sõltub ka sellest, kas inimesel on geene, mis nakatumise eest kaitset pakuvad.

TopFoto/Scanpix 10.03.2010 12:28

Vitamiin D on vajalik haiguste vastu võitlemiseks

Vitamiin D on vajalik inimeste immuuunsüsteemi tööks. Peaaegu pooled maailma inimesed kannatavad aga selle vitamiini puuduse käes, mis halvendab haiguste vastu võitlemise võimet.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

04.03.2010 12:32

Elus eesmärgi omamine vähendab Alzheimeri tõve riski

Inimesed, kellel on elus seatud eesmärgid, haigestuvad harvemini Alzheimeri tõppe või selle haiguse eelkäijatesse.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

19.02.2010 14:03

Ibuprofeen takistab Parkinsoni tõve väljakujunemist

Regulaarsel ibuprofeeni tarvitamisel on üks ootamatu kõrvalmõju. Nimelt aitab ta vähendada Parkinsoni tõve tekkimise riski.

18.02.2010 13:18

Helilained aitavad trombe lõhkuda

Uus katsejärgus olev tehnoloogia võib aidata ravida ajuinfarkti.

11.02.2010 11:40

Madal IQ on suitsetamise järel olulisim terviserisk

Siiani polnud kindlaks tehtud, kui olulist terviseriski madal IQ endast kujutab võrreldes näiteks rasvumise ja suitsetamisega.

09.02.2010 12:40

Nõuandeid ohutumaks lumekühveldamiseks

Lumerohke talv sunnib paljusid lumekühveldamise käigus saadud vigastuste tõttu arsti poole pöörduma.

05.02.2010 12:50

Ajuskaneerimine võimaldab suhelda pealtnäha teadvusetute patsientidega (2)

Varem teadvusetuks peetud patsient suudab vastata küsimustele eitavalt ja jaatavalt, kujutades mõttes ette erinevaid ajuosasid aktiveerivaid tegevusi.

04.02.2010 12:36

40 protsenti vähijuhtudest on ennetatavad (1)

Umbes 40 protsenti vähki haigestumistest oleksid ennetatavad, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise ja ülesöömise, piiraksid alkoholitarbimist, teeksid regulaarselt trenni ja laseksid ennast vaktsineerida.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

01.02.2010 13:32

Magneesium parandab ajutegevust

Uut magneesiumiühendit saanud rottidel oli parem mälu ja suurem õppimisvõime.

25.01.2010 16:05

Visioonid aastaks 2020: ravimitootmine

Ei oleks üllatav, kui tulevikus valitseksid ravimitootmist Hiina päritolu, kuid paljudest rahvustest teadlasi koondavad ravimifirmad.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus