05.09.2011 14:55
Tõhus tuberkuloosivaktsiin tulekul
Muundatud geenidega bakter tõotab kaitset tiisikuse vastu.
Tuberkuloos on ohtlik nakkushaigus, mis kahjustab eelkõige kopse ja lümfisõlmi, kuid võib pesa teha ka teistesse elunditesse.
Vanapäraselt tiisikuse nime all tuntud tõbi kuulub ka 21. sajandil kõige surmavamate haiguste esikümnesse. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel sureb tuberkuloosi igal aastal pea kaks miljonit inimest. Eestis nakatub aastas 200-300 inimest.
Tuberkuloosi tekitab bakter Mycobacterium tuberculosis. Tõvestaja vastu kasutatakse vaktsiini, mis sai nime oma väljatöötajate prantsuse mikrobioloogide Calmette´i ja Guérini järgi ning sisaldab nõrgestatud veisetuberkuloosibaktereid. BCG-vaktsiin pole paraku väga tõhus, see pakub kaitset kuni 80 protsendil juhtudest. Siiski kaitseb see enamasti raskesse tuberkuloosi haigestumise ja ohtlike tüsistuste eest. Eestis vaktsineeritakse BCG-ga 1-5 päeva vanuseid lapsi.
Üha kasvav antibiootikumiresistentsus nõuab siiski tõhusamat tuberkuloosivaktsiini.
New Yorgi Albert Einsteini meditsiinikolledži teadlased uurisid tuberkuloositekitajaga samasse perekonda kuuluvate bakterite geene esx-3, mille variandid on olemas kõikidel mükobakteritel. Just need pärilikkusaine jupid aitavad tuberkuloosibakteritel keha kaitsesüsteemidest kõrvale hiilida. Kui nende DNAst esx-3 geenid välja lõigata, siis mikroobid hukkuvad. Lähisugulane M. smegmatis seevastu suudab ka ilma nende geenideta hakkama saada.
Uurijad panid tuberkuloositekitaja geenid tema sugulasse ning avastasid, et selline bakter tekitab hiirtel immuunsuse tuberkuloosi vastu.
Tuberkuloositekitajaga nakatatud hiired, keda polnud üldse vaktsineeritud, surid keskmiselt 54 päeva pärast tõvestajatega kokku puutumist.
BCG-ga vaktsineeritud närilised elasid pärast tuberkuloosibakteritega nakatumist 65 päeva. Need hiired, kelle kehasse süstiti uut laboris loodud bakterit, elasid nakatumisjärgselt keskmiselt 135 päeva. Umbes viiendik sellistest hiirtest jäi ellu ka kahesaja päeva järel ning nende loomade kehast ei leidnud uurijad enam mingeid märke tuberkuloositekitajatest.
"Meie vaktsiin kaitses hiiri paremini kui seni kasutatav vaktsiin," ütles uurimuse autor William Jacobs.Ta hoiatas siiski, et vaktsiin vajab veel palju täiustamist, kuna loomkatsetes paranes täielikult vaid viiendik nakatunutest.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Medicine.