Trenni tegemise võime on päritav

California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.

Hiirtega katseid tehes leiti, et loomi on võimalik aretada suurema treenimistahte suunas. Rohkem joosta armastanud hiired andsid ka rohkem joosta armastavaid järglasi, mis näitab, et tunnus on päritav, kirjutas Physorg.

"Meie avastus on oluline inimeste tervisele,“ ütles uurimuse läbi viinud bioloog Theodore Garland. „Kunagi võib olla võimalik väheaktiivseid inimesi ravida, võttes sihtmärgiks aktiivsust mõjutavad geenid. Ravimid võivad trennitegemise inimestele meeldivamaks muuta, samuti muuta ebameeldivaks pikka aega paigal istumise.“

Inimestel varieerub aktiivsustase suurtes raamides – mõned ei taha üldse diivanilt tõusta, teised on aga trennisõltlased. „Lääne ühiskonnas valitseb tõsine rasvumisepideemia ning me ei tea siiani, mis põhjustab inimestevahelise erinevuse tahtmises trenni teha,“ ütles Garland. Uurimistulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.

Teadlased alustasid katseid 1993. aastal 224 hiirega, kes jagati kaheksasse eraldi liini. Neljas liinis valiti järgmisse põlvkonda panustajateks vaid head jooksjad, neli ülejäänut olid kontroll-liinideks. Headeks jooksjateks loeti hiired, kes iga päev puuris olnud rattas palju joosta armastasid.

Kuna igas põlvkonnas sündis tuhat hiirt ning aastas oli neli põlvkonda, said teadlased aretada väga aktiivseid hiiri, valides igast põlvkonnast vanemateks välja kõige paremad jooksjad. Kontroll-liinidest võeti hiiri vanemateks juhuslikkuse alusel.

• Tweet