Tundmatu päritoluga vähk võetakse käsile

Jo Symons oli 46-aastane, kui tal diagnoositi vähk. Uuringud näitasid, et seljavalud, köha ja muhk kaelal olid põhjustatud kaugelearenenud vähkkasvaja poolt. Vähi tekkekohta aga ei suudetud kindlaks määrata ning seetõttu ei olnud arstid võimelised määrama ka spetsiifilist ravi. Kaheksa kuud hiljem ta suri.

See pole kaugeltki ainus taoline juhtum. Ainuüksi Suurbritannias diagnoositakse igal aastal 10 000 vähijuhtu, mille tekkekohta ei õnnestu kindlaks määrata. Kuna kõigist diagnoositud vähijuhtudest moodustavad nad mitu protsenti, siis on tegemist olulise probleemiga, mille lahendamise on oma ülesandeks võtnud mitme Suurbritannia uurimisasutuse teadlased, kirjutas The Guardian.

„Kui me suudaksime vähi päritolu kohe kindlaks määrata, siis saaksime patsiendi haigust ravida efektiivsemalt ning seega tema ellujäämise võimalusi suurendada,“ ütles professor Jim Cassidy Glasgow ülikoolist. „Vastava metoodika väljatöötamine võib võtta aastaid, kuid on oluline, et sellega tegeletaks,“ lisas ta.

Vähk võib areneda oma tekkekohast välja levimata ning patsiendi ellujäämislootused on sel juhul palju suuremad. Kui aga vähil on juba siirded ehk metastaasid teistesse organitesse ja kudedesse levinud, on lootust efektiivse ravi leidmiseks vähem.

Oluline on seejuures asjaolu, et metastaasid asuvad küll teistes kehaosades, kuid on oma ehituselt ikkagi selle kehaosa rakud, kust vähk pärit. Seega tuleb neid ravides arvestada tõsiasjaga, et näiteks luudesse levinud rinnavähk on endiselt rinnavähk.

Kui aga skaneerimise tulemusena leitakse vaid metastaas, siis on efektiivse ravi leidmine keeruline. Samas ei ole vähi tüübi kindlaks määramine kaugeltki võimatu ülesanne. Selleks tuleb lihtsalt kindlaks teha iga vähitüübi molekulaarne sõrmejälg, mis teda teistest vähitüüpidest eristab.

Uuringus osaleb 200 vähki haigestunut, kelle vähi tekkekohta ei suudeta identifitseerida. Järgmise kahe aasta jooksul uuritakse neid põhjalikult, et leida ühiseid molekulaarseid pidepunkte vähitüübi kindlaksmääramiseks.

Uuringutel hoiab silma peal ka Jo Symonsi abikaasa, kes asutas pärast abikaasa surma organisatsiooni nimega  Cancer of Unknown Primary Foundation. „Jo vähitüüpi ei suudetud kindlaks teha ning seetõttu katsetati tema peal järjest erinevate vähitüüpide tõrjumiseks mõeldud ravimeetodeid. Algul arvati, et tegemist on rinnavähiga. Seejärel muutsid arstid meelt ning pidasid tõenäoliseks vähi tekkekohaks pankreast. Intensiivse ravi mõju talle oli väga ränk, kuid tulemusi polnud. Käesolev uurimus annab arstidele loodetavasti meetodi, mille abil on võimalik haigetele määrate spetsiifiline ja efektiivne ravi,“ ütles ta.

• Tweet