2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Umbrohumürk ja geenmuundatud mais tekitavad vähki
21.09.2012 17:24

Umbrohumürk ja geenmuundatud mais tekitavad vähki

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (3)
 Moodsa põllumajanduse hüvede – umbrohumürkide ja nende suhtes tundetute geenmuundatud taimede suhtes on paljudel umbusk. Siiani pole suudetud näidata, et sel hirmul oleks teaduslikku alust.

Gilles-Eric Séralini uurimisrühma liikmed lisasid Roundupi-nimelist umbrohumürki laborirottide joogivette. Samuti toitsid nad närilisi geenmuundatud maisiga, mida võib julgelt ja kahjustusi kartmata mürgiga pritsida.

Kokku tegid uurijad katseid kümne rühma rottidega. Igas grupis oli kümme emast ja sama palju isaseid rotte. Kõik rühmad said ligi kahe aasta jooksul erinevas koguses mürki ja GM-maisi.

Mürgikogused, mida seni on peetud ohutuks, tekitasid rottidel kasvajaid, siseelundite kahjustusi ja enneaegset surma. Ligi 50 protsenti isastest ja 70 protsenti emastest suri enneaegselt võrreldes kontrollrühma 30 ja 20 protsendiga.

Geenmuundatud mais ja Roundup tekitasid sarnaseid tervisekahjustusi, hoolimata sellest, kas neid manustati koos või eraldi. Isastel rottidel kahjustus maks ja soolestik, arenesid neeru- ja nahakasvajad. Emastel tekkisid piimanäärmekasvajad ja häired ajuripatsi töös.

Katse 24nda kuu alguseks oli kuni 80 protsendil emastest tekkinud suured kasvajad. Kontrollrühmas oli sama näitaja 30 protsenti. Tekkinud kasvajad olid kuni 3 korda suuremad kui kontrollrühma rottidel. See tekitas lisamuresid – hingamisprobleeme, seedehäireid ja veritsusi.

Tervisehäired tekkisid ka madalate dooside korral – näiteks siis, kui näriliste joogivees oli Roundupi toimeainet glüfosaati 50 nanogrammi ühe liitri vee kohta. Sama palju võib mürki leiduda põllumajanduspiirkondade kraanivees.

Euroopa Liidus on glüfosaadi suurim lubatud kontsentratsioon vees 0,1 mikrogrammi liitri vee kohta. Maisis võib seda olla 1 milligramm kilogrammi kohta ja teistes loomasöödaks mõeldud teraviljades isegi kuni 20 milligrammi kilogrammi kohta.

Uurimus tekitab küsimuse, kas praegu nõutavad põllumajanduskemikaalide ja geenmuundatud taimesortide ohutusuuringud on piisavalt põhjalikud.

Geenmuundatud vili tunnistatakse täiesti ohutuks 90-päevaste loomkatsete põhjal. Umbrohumürkide puhul analüüsitakse nende toimeaineid, mitte müügivalmis kemikaale, mis võivad sisaldada toimet ja levikut kiirendavaid lisandeid.

Geenmuundatud toidutaimi kasvatatakse üha enam – praegu moodustavad need juba peaaegu kaks protsenti kogu maailma põllumaast. USAs küpsevast maisist on juba 85 protsenti muudetud geenidega. Euroopas ei kasutata GM-maisi inimtoiduks, küll aga loomasöödana.

Séralini oletuse kohaselt on geenmuundatud maisi ja Roundupi kahjuliku toime sarnane, sest need mõjuvad samadele biokeemilistele reaktsioonidele ning kahjustavad eelkõige imetajate hormoone.

Uurijad avaldasid oma tulemused ajakirjas Food and Chemical Toxicology.

Artiklit on kritiseerinud juba mitu teadlast. Londoni Kingsi kolledži biokeemiku Tom Sandersi kinnitusel kasutasid prantslased rotiliini, millel tekivad kasvajad väga kergesti. Seda eriti siis, kui loomi toidetakse rikkalikult ja pessa varutud mais võib hallitama minna. Hallitusseened sisaldavad vähki tekitavaid aineid. Artiklis polnud sõnagi selle kohta, kas maisi kontrolliti hallituse suhtes.

Kahtlusi tekitab väide, et Roundupi suhtes resistentse maisi söömine avaldas rottidele samasugust mõju kui taimemürk ise. Glüfosaat on mürgine kemikaal, mis blokeerib taimedel ühe ensüümi tootmise ja pidurdab valgusünteesi. GM-mais sisaldab kõigest bakterilt pärit geenijupikest, mis aitab taimedel vajalikku ensüümi toota.

Samuti on kahtlusi tulemuste statistilise töötluse osas. Kasvajaid esines ligi kolmandikul kontrollrühma rottidel, kes ei puutunud Roundupi ega geenmuundatud maisiga üldse kokku.

Kontrollrühmi oli liiga vähe ning artiklist ei selgu, kas kasvajate esinemissagedus mürgitatud rottidel oli statistiliselt oluline või mitte - kas kasvajaid tekitasid Roundup ja mais või on tegemist rottide eripäraga.

 

22.09.2012 18:55
arno

Artiklist tuleks nagu välja et maisi on hakatud kasvatama alles pärast GMO-de kasutuselevõttu ja ka rounduppi saaks nagu kasutada vaid GMO-de puhul. Tegelikult on maisipõldudel kasutatud ka muid herbitsiide ja miks peaks just rounduppi maisipõllul kasvuaegselt kasutama, ka see küsimus vajaks vastamist. Miks ei ole võimalik selgeks teha, millised GMO-des sisalduvad ained ikkagi mõjuvad kantserogeenselt? Kui artiklis toodud asjaolud on õiged, siis ei ole geenitehnoloogiat antud etapil võimalik umbrohutõrjes kasutada ja GMO keemiline koostis peaks enne kasutamist olema piisavalt uuritud.

Lisa kommentaar
13.12.2013 02:37
bstard

"Miks ei ole võimalik selgeks teha, millised GMO-des sisalduvad ained ikkagi mõjuvad kantserogeenselt?"

Nagu sa käesolevast näitest ise näed, on selles valdkonnas väga raske tööd teha ja veel raskem avaldada, tugeva poliitilise surve tõttu.

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus