30.03.2010 10:59
USA liigub personaalse meditsiini suunas. Aga Eesti?
Eelmisel nädalal
USAs jõustunud meditsiinireform sisaldab ka plaani liikuda edasi personaalsema
meditsiini suunas.
Reform
seab eesmärgiks luua kasumit mittetaotlev uurimisasutus, mis pühenduks erinevate
ravimeetodite ja ravimite efektiivsuse uurimisele erinevates rahvastikurühmades,
võttes vaatluse alla nii rassilised erinevused, erinevad vanuserühmad, sood ja
selle, kui erinevalt samad ravimeetodid mõjuvad.
Samuti on kavas
asuda hindama patsientide geneetiliste eripärade rolli ravi tulemuslikkusele. Juba
on turul ravimeid, mis sobivad vaid teatud geneetilise eripäraga patsientidele
ning neile on lähiaastail rohkesti lisa tulemas.
Eesmärk on leida
kõige efektiivsemad ja tõhusamad ravimid ja ravimeetodid ja seeläbi ka
tervishoius liikuvat raha mõistlikumalt kasutada.
USAs saab selline
meditsiini tõhusust hindav astus koos andmekoguga rahastuse alates 2013.
aastast. Seejärel hakkab kogu sõltumatute ekspertide kaasabil hindama ravimite
ja ravimeetodite tõhusust ning oma tulemusi avaldama.
Kas ka Eestil
poleks siit põhjust õppust võtta?
„Arstina ma
pooldan seda plaani. Tulevikus saab sellest meditsiinile kindlasti väga palju
kasu olema,“ ütles Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmakoloogia ja
toksikoloogia professor Aleksander ˇarkovski. „Andmebaaside koostamine on
meditsiini arengule alati kasulik.“
Tema sõnul on
Ameerika Ühendriikides olukord siiski mõnevõrra erinev kui Eestis. „Rassiliste
eripärade arvestamine on seal oluline, sest erinevatest rassidest inimesed
haigestuvad ka erinevalt. Näiteks diabeeti on mustanahalistel kaks korda rohkem
kui valgetel,“ ütles ˇarkovski.
Geneetiliste
eripärade arvestamine on hetkel aga seotud uuringutega, mille hind on kõrge
kogu maailmas. „Selleks, et teada saada, kuidas geenid patsiendi puhul ravimite
lõhustumist mõjutavad tuleb teha test, see on kallis,“ märkis ta. Lisaks tuleb
infot erinevate geenide ja haiguste seostest iga nädal juurde ning palju on
veel uurimata.
Eestis võiks aga
ˇarkovski sõnul rohkem tähelepanu pöörata sellele, et haigele kirjutatud
ravimid annaks ka oodatud efekti.
„Eakas inimene
käib mitme arsti juures ja igaüks kirjutab ravimeid. Nii sööb inimene päevas
4-5 erinevat ravimit ja selge on see, et siit ei saa ta mitte ravitoimet, vaid
kõrvaltoimed,“ ütles ta. „Raviskeemid on optimeerimata ja olen ise näinud,
kuidas kaks arsti kirjutasid samale haigele välja täpselt sama toimeainega
ravimit. Sellele, et haige sai topeltannuse, ei pööranud keegi tähelepanu.“