05.02.2011 10:02
Uuring: gripivaktsiini ja halvatusündroomi vahel puudub seos
Mahukas uuring tõmbas kriipsu peale spekulatsioonidele,
mis seostasid gripivaktsiini ja harvaesinevat halvatussündroomi.
Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud
uuringu järgi näitasid Hiinas aastatel 2009 kuni 2010 gripipuhangute ajal vaktsineeritud peaaegu 90 miljoni
inimese analüüsid, et ainult üheteistkümnel neist diagnoositi halvav
neuromuskulaarne häire Guillain-Barré sündroom. Haiguse esinemissagedus
vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste vahel ei erinenud.
Guillain-Barré sündroom on mööduv närvijuurepõletik,
millega kaasneb lihasnõrkus, valu, reflekside nõrgenemine ning muud tunnetusega
seotud häired.
See suhteliselt harva esinev haigus tekib mõne päeva või
nädala jooksul pärast viirusinfektsiooni põdemist, harvem operatsioonide
järgselt. Haigus algab äkki ning vajab sageli haiglaravi, kolmandik
patsientidest satuvad hingamispuudulikkuse tõttu intensiivravi osakonda ning
vajavad hingamisel aparaadi abi.
1976. aastal tekkis USAs seagripiviiruse uus tüvi ning
seepärast toodeti inimeste vaktsineerimiseks enam kui 40 miljonit doosi
vastavat vaktsiini. Epideemiat ei puhkenud, kuid uuringute järgi esines pärast
vaktsineerimiskampaaniat sadu Guillain-Barré sündroomi juhtumeid ning vaktsiini
kasutamine lõpetati.
2003. aastal tehtud uus uuring näitas, et tõestusmaterjal
viitab kasutatud seagripivaktsiini ja Guillain-Barré sündroomi seostele.
Vaatamata seostele ei leitud selget tõestusmaterjali, et
uued gripivaktsiinid on selle sündroomi põhjustajateks, kuid siiani püsiv
gripivaktsiinidega seoses hirm.
Uued kahtlused
Kahtlused ujusid taas pinnale, kui 2009. aastal oli uus
H1N1 gripilaine ning selle jaoks hakati vaktsiini tootma.
Pärast Hiinas toimunud massilist vaktsineerimist kogusid
Hiina haiguskontrollikeskuse raviarstid Yu Wangi juhtimisel andmeid aastatel
2009 kuni 2010 vaktsineeritud 89,6 miljoni inimese kohta.
Uuring näitas, et vaktsineeritute seas oli elanikkonna
keskmisega võrreldes oluliselt vähem Guillain-Barré sündroomiga inimesi.
USA haiguskontrollikeskuse epidemioloogi Penina Haberi
sõnul on need uurimistulemused
tõsiseltvõetavad, hoolimata sellest, et vabatahtlikelt andmete kogumisel on
teatud piirid ees.
Tema sõnul kattuvad tulemused ka USA
haiguskontrollikeskuse vaktsiinide kõrvalmõjude analüüsidega ning on
täiendavaks kinnituseks selle kohta, et 2009. aastal loodud H1N1 vaktsiin on
ohutu.
Harvardi ülikooli epidemioloog Grace Lee lisas, et
hiinlaste uuringus kajastatud Guillain-Barré sündroomi esinemise määr põhines
meditsiiniametnike küsitlemisele ning see võis täpsust vähendada.
Samas leiab ta, et valimi suurus tasakaalustab andmete
kogumisel tekkida võinud võimalikud vead.
Soome uuring
Kui tavaliselt esineb Soomes aasta jooksul üksikuid
narkolepsia juhtumeid, siis 2009-2010. aasta vaktsineerimiskampaania järel
haigestus 60 last ja noorukit, kellest 52 olid seagripi vastu vaktsineeritud Pandemrix vaktsiiniga.
Soome teadlaste uuringu vaheraport näitas, et gripivaktsiin Pandemrix võib koosmõjus muude teguritega suurendada narkolepsiasse haigestumise riski.
Kuna olukord oli sarnane veel ainult Rootsis ja Islandil ning teistes riikides esines vaid üksikuid narkolepsia juhtusid, siis ei ole Euroopa Ravimiagentuur Pandemrixi kasutamist keelustanud, sest uuringud on pooleli.