Uuring kummutab eutanaasiavastaste argumendi

Eutanaasiavastased väidavad, et halastussurma legaliseerimine toob kaasa haavatavamate inimrühmade, nagu näiteks puuetega inimeste, ebaproportsionaalselt suurema suremuse. Eutanaasiat lubavates Hollandis ja USA Oregoni osariigis läbiviidud uurimus aga näitas, et see väide ei pea paika.

Kolmapäeval avaldatud uurimus võttis luubi alla eutanaasiavastaste väite, mille kohaselt arstide poolt viimasele teele aidatud inimeste hulgas on ebaloomulikult palju nn vähemusgruppide esindajaid, vahendas Scientific American.

Uuringu käigus analüüsiti kümmet "haavatavamat" inimrühma kahes olulisemas eutanaasiakeskuses. Vaatluse alla võeti muuhulgas puuetega inimesed, krooniliselt haiged, vaimupuudega inimesed, vanurid, vaesed, rassiliste ja etniliste vähemuste esindajad ja naised.

Kriitikute arvates on nende rühmade esindajaid kergem mõjutada valima arstide abil vabasurma minekut.

"Leidsime, et eutanaasiat lubavates riikides pole mingeid tõendeid nende rühmade ebaproportsionaalselt suure suremuse kohta. Erandiks on aidsi põdevad inimesed," ütles Utah ülikooli bioeetik Margaret Battin, kes oli ka ajakirjas Journal of Medical Ethics avaldatud artikli esimene autor.

Vaatluse alla võeti eutanaasia valinud inimesed Hollandis aastatel 1985–2005 ja Oregoni osariigis aastatel 1998–2006. Oregon on ainuke USA osariik, kus eutanaasia on seadustatud.

"Eutanaasia valisid enamasti just jõukamad, kõrgemalt haritud ja headel töökohtadel töötavad inimesed," kirjutasid uurijad.

80 protsenti inimestest, kes kasutasid siit maailmast lahkumiseks arstide abi, olid haigestunud vähki. Nende keskmine eluiga oli 70 aastat.

Ebaproportsionaalselt palju oli vabasurma valinuid aidsi põdevate inimeste hulgas, kuid nende koguarv oli väga väike – üheksa aasta jooksul soovis eutanaasiat Oregonis vaid kuus aidsihaiget. Uurijate sõnul valisid aidsihaiged eutanaasia 30 korda sagedamini kui näiteks võrreldav rühm inimesi, kes põdesid samaväärset kroonilist hingamisteede haigust.

Oregoni seadused lubavad arstil patsiendile välja kirjutada surmava ravimi juhul, kui kaks arsti on kinnitanud, et patsiendil on elada jäänud vähem kui kuus kuud. Ravimi manustavad patsiendid iseseisvalt.

Hollandis on arstidel lubatud samuti välja kirjutada surmavat ravimit, aga ka sooritada "vabatahtlikku aktiivset eutanaasiat", mille korral viib surmava ravimi patsiendi organismi arst ise.

Uurimuses kummutatud argument on vaid üks paljudest eutanaasiavastaste väidetest. Muuhulgas arvatakse, et eutanaasia rüvetab elu pühadust ning arstieetikat.

Eutanaasiat toetavad inimesed aga arvavad, et nii saab säästa surmavalt haigeid inimesi põhjendamatust valust ja piinadest ning anda inimestele võimalus ise enda saatuse üle otsustada.

• Tweet