15.11.2007 20:17
Uus epideemia on tulekul. Kuid milline?
Kui te arvate, et
katk on võidetud, siis Briti bioloog Robert Baker, raamatu „Epidemic” autor
hoiatab: uus haigus vaid ootab, et saaks epideemiana puhkeda.
Alles tapeti
Tallegis veerand miljonit kana Newcastle’i tõve tõttu. Maailm mäletab veel suu-
ja sõrataudi ning linnugripipaanikat. Haiglates leviv antibiootikumiravile
allumatu superbakter MRSA. Kas sellest juba ei piisa? Baker on kindel, et
tulevikus ootavad meid ees uued epideemiad, kirjutas The Independent.
Millega ta oma
arvamust põhjendab? Ajalooga. Nakkushaigused on saatnud inimesi aegade algusest
saadik. Möödunud sajandil suri rohkem inimesi nakkushaiguste kui sõdade tõttu.
Kuid sajandi keskel võeti kasutusele penitsilliin, sanitaarsed olud paranesid
ning laialt levis vaktsineerimine. Kas see aitas nakkushaigustest lahti saada?
Bakeri vastus:
kahjuks mitte. Kuigi ravile allumatute bakterite tõttu surevate inimeste arv
näitab tõusutendentsi, on nende üldarv siiski väike. Ta kirjeldab mõningaid
tema arvates võimalikke stsenaariume, mis võivad läänemaailmas edaspidi
epideemiaid kaasa tuua.
Allergia
Üks epideemia
meil juba on: epideemiliselt levivad autoimmuunhaigused (mille puhul keha asub
ründama iseennast), näiteks astma ja allergiad.
Allergia tõttu
tekkinud eluohtlikke olukordade arv on 1990. aastast alates Suurbritannias
kasvanud 600 protsenti. Autoimmuunhaigused on USAs sageduselt kolmas diagnoos
südamehaiguste ja vähi järel, neid põeb seal 14 – 22 miljonit inimest.
Miks neid esineb
nii sageli? Ilmselt on paljud kuulnud nn hügieeni-hüpoteesist, mis seostab
allergiate esinemissageduse tõusu liiga puhta keskkonnaga. Inimeste
immuunsüsteem on tegevusetu ning reageerib üle iga väiksemagi ärritaja tõttu.
Järeldus: me oleme võitnud lahingu nakkushaigustega, kuid allergia hinnaga.
Vähk
Vähk tapab iga
kolmanda inimese. Nii vähi kui autoimmuunhaiguste tüveks on nakkushaigused.
Ammu teada fakt:
nakkushaigused põhjustavad vähki. Näiteks papiloomviirus seostub otseselt
naiste emakakaelavähiga. Üks HIVga pea sarnase struktuuriga viirus võib
põhjustada nii autoimmuunhaigusi kui vähki. Need on inimese endogeensed
retroviirused.
Umbes 8 protsenti
inimese geenidest koosneb neist viirustest. Erinevalt HIVst need viirused
päritakse, neisse ei nakatuta elu jooksul. Selles, et need viirused põhjustavad
vähki, pole mingit kahtlust. Aga nad põhjustavad ka teisi haigusi, muuhulgas ka
autoimmuunhaigusi, näiteks diabeeti, reumatoidset artriiti, luupust, psoriaasi,
isegi skisofreeniat. Kuivõrd need haigused on pärilikud, pole nad ravitavad,
kuigi ühel heal päeval võidakse nende vastu ehk rohtu leida.
HIV
25 miljonit
surnut. Jutt HIVi epideemiast pole mingi uudis. Suur on risk, et lääneriikides
puhkeb epideemia uus laine. Mõistmaks seda väidet, tuleb vaadata tagasi HIVi ja
selle ravimeetodite ajalukku.
1996. aastaks oli
selge, et viiruse mahasurumiseks on vaja mitmete ravimitega kombineeritud ravi.
Ühe ravimiga raviskeemide puhul muutus viirus kiiresti ravile allumatuks.
Uus
antiretroviirusravi mõjus nagu imerohi: surmasuus olnud haiged taastusid ning
haiglad tühjenesid.
Kuid HIV oskab
ravimitest kõrvale põigelda ning muteeruda ravile allumatuks. Tänapäeval
kontrollitakse äsjanakatunu viirust ravimresistentsuse suhtes enne, kui üldse
mingeid ravimeid välja kirjutatakse.
Tuberkuloos on
HIViga sarnane haigus. Nagu HIV, vajab seegi rangelt ravijuhiste järgimist ning
mitme ravimiga kombineeritud ravi, et vältida ravile allumatute haigustüvede
teket.
Kuid võib olla
juba liiga hilja. Nigeerias said vaid pooled tuberkuloosihaiged õigeid
ravimeid, ülejäänud võtsid enda teadmata võltsravimeid, ei järginud arsti
ettekirjutusi või smugeldasid ravimeid teiste haigete käest. Ravile allumatu
tuberkuloos on nüüdseks jõudsalt levinud kogu maailmas.
Baker toob
näiteks Leedu, kus iga neljanda tuberkuloosidiagnoosi saanu haigus ei allu
vähemalt kahele ravimile. Eesti pole Leedust selles suhtes väga erinev.
On olnud mitmeid
üleskutseid, jagada arengumaades odavaid, geneerilisi HIVi ravimeid. Kuid just
võib olla saatuslik eksisamm. Kui HIViga juhtub sama mis tuberkuloosiga, siis
ähvardab maailma uus HIVi laine, aga sedapuhku ei allu see HIV enam ravile.
Lastehalvatus
Tavaliselt tabab
see haigus lapseeas ning toob kaasa pöördumatuid närvikahjustusi, halvatuse või
isegi surma, kui tabatud on ka hingamislihased.
Enne
lastehalvatusvaktsiini leiutamist suri USAs selle haiguse tõttu aastas kuni
6000 inimest. Tänapäeval on lastehalvatus lääneriikides üliharuldane ning Maailma
tervishoiuorganisatsioon kavatses selle 2005. aastal võidetuks kuulutada. Kuid
siis juhtus midagi.
Arenguriikides
hakkasid liikuma valekuuldused, et lastehalvatuse vaktsiin on saastunud HIViga.
Inimesed loobusid vaktsineerimisest. Aafrika paljudes riikides järgnesid
sellele lastehalvatuspuhangud, mis jätkuvad tänini. Vanemad loobusid laste
vaktsineerimisest. Sellel olid tagajärjed, mis ei puudutanud mitte ainult nende
endi lapsi.
X-haigus
See praegu veel
tundmatu haigus võib peituda näiteks nahkhiirte koopais või teha laastust
metsloomade seas. Mäletate SARSi? Kuigi see kuulus tuntud viiruste sekka, oli
see inimese puhul uus haigus, mis tõi kaasa palju surmajuhtumeid.
Nipah ja Hendra
viirused on palju vähem tuntud, aga need senitundmatud viirused tapsid
Malaisias ja Austraalias möödunud sajandi lõpuaastail nii inimesi kui loomi.
Kõigil neil uutel
haigustel on üks ühine joon: nad on jõudnud inimeseni kontaktist loomadega.
SARS Hiinas tiigrilihast supi kaudu. Nipah ja Hendra teiste liikide kaudu,
näiteks sigadelt. HIV on pärit šimpansidelt. Kindlasti tuleb selliseid haigusi
veel, kui inimene võtab üle uusi harjumusi ja elukombeid.
Võib tunduda
kummaline, et selles loetelus pole kliima soojenemist, kõige ilmsemat ja
moodsamat uute epideemiate põhjust. Pole kahtlust, et malaaria võib jõuda välja
palju rohkem põhja poole.
Miks ohustavad
epideemiad inimest nii väga? Aga inimene ise koosneb epideemiatest, nii
kummaline kui see ka pole. 45 protsenti meie geenidest koosneb bakteritest ja
viirustest. Lõpuks võime me ise osutuda endile epideemiaks, kui me end oma
saastaga mürgitame.