07.12.2011 07:38
Väärkohtlemine muudab lapse aju
Foto: D. Sharon Pruitt/Flickr
Vägivaldses peres kasvanud lapse aju meenutab
lahingtegevuses osalenud sõduri oma, näitas värske uuring.
Väärkoheldud lapsed on õppinud märkama ohte ja harjunud
haiget saama. Sellisest kohandumisest võib küll olla kasu vaenulikus
keskkonnas, kuid paratamatult kaasnevad sellega stressi ja ärevusega seotud
pikaajalised probleemid.
"Nad on kohanenud tuvastama varajasi ohumärke. See
võimaldab neil ohule aegsasti reageerida ning püüda seda vältida,"
selgitas Londoni ülikooli kolledži psühholoog Eamon McCrory. "Väga
sarnased närvirakkude tegevuse tunnused on iseloomulikud ka mitmele
ärevushäirele."
Ajakirjas Current Biology avaldatud värskes uuringus kasutas McCrory rühm funktsionaalset magnetresonantskuvamist (fMRI), mille abil
nad mõõtsid 43 perevägivalla all kannatanud lapse ajus verevoolu ajal, mil lapsed
vaatasid kurbade ja vihaste inimeste näopilte.
Varasemad uuringud on näidanud, et väärkohtlemine mõjutab
laste aju - suureks kasvades saavad väärkoheldud lastest agressiivsuse, ärevuse, depressiooni ja
teiste käitumishäirete käes kannatavad täiskasvanud.
McCrory väitel on nende uuring esimene, milles kasutati
väärkohtlemisest tingitud ajumuutuste uurimiseks funktsionaalset
magnetresonantskuvamist. "Närvimehhanismide mõistmine võib anda meile
vihjeid, kuidas inimese poolt kogetu tema tulevikku kujundab," märkis
McCrory.
Uuringu autorid võrdlesid väärkoheldud laste fMRI pilte
23 sarnase demograafilise taustaga väärkohtlemist mittekogenud lapse omadega.
Väärkoheldud lastel kutsusid vihased näod esile selgelt eristuva
aktiveerumismustri hirmu ja valu tajumisega seotud ajupiirkondades - suuraju
poolkera viienda sagara (nn saare) eesosas ja paremas mandelkehas. Sarnaseid
mustreid on täheldatud lahingtegevuses osalenud sõduritel.
Hiljutine uuring leidis, et lapsena väärkohtlemist
kogenud inimestel on depressiooni ravida eriti raske. McCrory loodab, et
edasine uurimine annab väärkohtlemise neuroloogiliste mõjude kohta täpsema
pildi. Tema sõnul on põhjust arvata, et väärkohtlemise tagajärgi on õige
sekkumise korral võimalik ümber pöörata. "Me oleme küllaltki
optimistlikud, kuid seda on vaja veel uurida," märkis ta.