03.01.2012 15:24
Vaba turg viib rasvumiseni
Foto: Scanpix/The Image Works
Rasvumine võib olla üks vaba kaubanduspoliitika
soovimatuid kõrvalmõjusid, näitas värske uuring.
Ameerika teadlased analüüsisid 26 kõrgelt arenenud
majandusega riigi puhul andmeid, kui palju on eri riikides 100 000 elaniku
kohta Subway keti võileivarestorane ning palju on täiskasvanute hulgas
rasvunuid. Rasvunuks loeti selles uuringus need, kelle kehamassiindeks oli üle
30.
Selgus, et riikides, kus on elaniku kohta rohkem
kiirtoidukohti, on rasvunute osakaal elanikkonnas palju suurem kui riikides,
kus kiirtoidukohtade arv elaniku kohta on väiksem.
"See ei ole juhus, et suurima rasvunute osakaalu ja
kiirtoidukohtade suhtarvuga riigid on ka suurima turuvabadusega, nagu USA,
Suurbritannia, Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanada," märkis uuringu autor
Roberto De Vogli Michigani ülikoolist. Nende riikide vastandiks on rohkem
reguleeritud ja suuremate kauplemispiirangutega riigid, näiteks Jaapan ja
Norra.
Ajakirjas Critical Public Health ilmunud uuringu järgi on
USAs 7,52 ning Kanadas 7,43 Subway kiirtoidurestorani 100 000 elaniku kohta.
USAs on uuringu andmetel rasvunud umbes kolmandik ning Kanadas natukene alla
veerandi elanikkonnast.
Võrdluseks võib võtta Jaapani ja Norra, kus on vastavalt
0,13 ja 0,19 selle keti kiirtoidukohta 100 000 elaniku kohta. Jaapanis on
rasvunuid umbes 3 ning Norras umbes 6 protsenti.
Kiirtoidukohtade arvu ja rasvumise vaheline seos ei sõltu
seejuures sissetuleku suurusest, sissetulekute ebavõrdsusest, linnastumisest,
sõidukite arvust, internetikasutusest elaniku kohta ega teistest sarnastest
teguritest.
De Vogli sõnul ei arvesta uuringud sageli
rasvumisepideemia taga olevate globaalsete turujõududega. "Avalik arutelu
keskendub liigselt inimeste geneetilisele eripärale ja teistele
individuaalsetele teguritele ning märkamata jäävad ühiskonnas valitsevad
globaalsed jõud, mis üleilmselt inimeste käitumist mõjutavad. Kui vaadata rasvumise
trende ajas, siis need on okeerivad," märkis De Vogli.
"Kaubanduse liberaliseerimine algas 1980ndatel ning
see on kaudselt soosinud rahvusvahelisi toitlustuskette, mille tulemusel võib
täheldada rasvunute osakaalu kolme- või isegi neljakordistumist. Seda kasvu ei
saa selgitada ühegi bioloogilise, geneetilise, psühholoogilise ega
ühiskonnatasandi teguriga, selgituseks saab olla ainult globaalne muutus."